Taliharjapäev: kevad pole enam kaugel
Talihari ehk kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäü pühä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennüs- ja tinnüspää.
Päikese päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks.
Taliharjapäev on tõnni vaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse.
Märjamaal kõneldi 70 aasta eest järgmist:
Tõnisepäe oli vanal rahval suur püha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti püha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halba teha.
Taliharjakommetes ja -uskumustes tundub ebatavaliselt tähtis koht olevat päikesel. Nagu mitme teisegi maarahva püha ajal on taliharjalgi hea enne, kui päikest paistab kas või hetke. Kui mees jõuab päikesepaistes hobuse selga hüpata, tuleb päikseline ja viljakas suvi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine.
Taliharja on nimetatud meeste pühaks, sest päike toob siis meestele tervist ja selget meelt. Pilvisus, vastupidi, haigusi ja joomast pead.
Päikest peab täna tingimata näitama sigadelegi. Ennevanasti viidi siga selleks välja ja tõsteti mõnel pool isegi üles puuriida otsa.
Siga on ainus asi, mis seob meie taliharjapäeva kristliku Tõnise- ehk püha Antoniuse päevaga. Kristlased peavad Antoniust sigade kaitsjaks ja tõid selle usu meilegi. Võõras uskumus sobis maausuga hästi. Kui põhja pool on seapea juba jõululaual tähtsal kohal, siis lõuna ja lääne pool süüakse seda taliharjal. Kuid taliharjapäeva annina on seapea tähtsal kohal põhjaski.
Taliharjal keedeti seapeaga herne- ja oasuppi. Muist suppi ja pool seapead viidi püha puu või kivi juurde. Paiguti veel üsna hiljuti. Maa kagunurgas on taliharja toiduks teräruug ehk tinnüsterä, ehk uhmris valmistatud tangudest ja seapeast keedetud supp.
Pärimust:
Jüri
Rahvas ütles ikka, et tõnisepäev on tõbepäev. Kui siis liha ei keedeta, siis ei lähe sead korda.
Peetri
Tõnisepäeva hommikul valmistati hääd toitu, kutsuti sugulased kokku ja siis läksid kõik lauta loomi söötma. Kõige alumine leib, mis jõulu- ja vana-aasta õhtul laual oli olnud, toodi aidast sisse ja söödi. Lõunaks keedeti pool seapead ja oasuppi.
Risti
Tõnisepäeval ei ole tööd tehtud. Selleks päevaks olnud õlut tehtud ja söök olnud alati laua peal. Kui mõni külaline tulnud, siis antud talle kohe süüa. Tänada pole söögi eest tohtinud.
Vändra
Tennüspäävä tetäs tsia-praasnik ja kutsutase vapa naase kokko. Sääl keedetäs tsiapääd ja andas viina. Sis lääväh tsiah kõrda.
Seto
Sel päeval peetakse praasnikuid Kulje vallas Kamenka, Meedova, Rositsa ja Selisa külades. Praasniku pidamine seisneb selles, et kutsutakse kõik sugulased kaugelt ja ligidalt kokku ja süüakse, juuakse ning lõbutsetakse paar-kolm päeva.
