Seapraad õuntega. <p>Britt Paju</p>
Ajaloolase Inna Põltsam-Jürjo sõnul on sealiha olnud siinmail au sees juba aastatuhandeid – siga oli üks esimesi koduloomi, keda just liha saamise nimel pidama hakati.

Lehmi peeti taludes piima pärast ning veistega tehti künnitöid, mistõttu toiduks tapeti tavaliselt vana loom, kelle liha kvaliteet ei olnud enam hea. Talus peeti kanu, kuid rohkem munade saamiseks.

Talurahvas ei söönud palju metsloomaliha, sest jahipidamine kujunes juba keskajal aadlike privileegiks ning eriti suurulukite küttimine oli talupoegadele keelatud.
“Siga on aga läbi ajaloo peetud puhtalt lihaloomana: ta sigis hästi, tema pidamine ei nõudnud erilist vaeva ning ta andis maitsvat liha,” selgitas Põltsam-Jürjo. Erinevalt näiteks lammastest sai sigu laudas nuumata, mistõttu oli võimalik seatappu toiduvaese talvise aja peale lükata ning jõule sealiha söömisega tähistada.
RETSEPT: Seapraad õuntega