Köögiviljad Foto: Mikk Raude
Peale vastlapäeva algavat kevadist paastu on inimesed aastasadu pidanud.

See teema huvitab taaskord ka tänapäeva inimesi ning alljärgnevalt toome ära keskaegse legendaarse ravitseja püha Hildegardi paastumissoovitused. Nende keskmes on põhimõte: mõõdukus kõiges!

Hildegardile tähendas paastumine keha ja vaimuvahelise tasakaalu ülesleidmist, seepärast tuli nautida paastu kui ühendust Looja ja loodusega, austada puhkuse ja liikumise vahelist seost.

Tasakaal eeldas ka „musta sapi“ (see on Hildegardi nägemuses inimese sees olev konflikt iseendaga) väljaviimist kehast. Tähtis oli südame süvapuhastus pahedest, mis teostus mõtiskluse ja palve – meditatsiooni kaudu, kus sai alluda kahetsusele ja andeksandmisele.

Tema paastukuuri on väga lihtne teostada, ja nagu ta ise ütles, mõjub selline mürgi- ja jääkainete väljaviimine organismist 29 hingelisest väsimusest tekkinud haigusele ning on seega psühhoterapeutiline.

Paastumise põhimõte on selles, et päevane seedimistöö jääb tegemata ja energia saab suunata keha uuendamiseks ja mõttetöö ergutamiseks. Nii elustub ka hing ja me saame paremini täita oma igapäevaseid ülesandeid.

Paastumise kolm astet

Hildegardil on kolm paastumise vormi, mida saab kasutada kas järjestikku või valikuliselt, piirdudes ühega neist.

Kerge paast (nädal-paar). Spelta nisu, puuviljad (parim on õun), köögiviljad – sobivad kõigile ja neid tuleb süüa rikkalikult. Täielikult tuleb loobuda sel ajal liha- ja piimavalkudest ning rasvastest toitudest.

Speltatoite peab sööma kolm korda päevas. Puu- ja köögiviljade valik sõltub aastaajast.

Näidismenüü:

Hommikul speltaputru kas tangudest või jahust, maitsestatud kaneeli ja õunaga, speltakohv või apteegitilli seemnete tee, lõunaks speltat kas terade või tangudena, näiteks spelta risotto. Õhtul speltatanguputru või aedviljasuppi speltaleivaga, apteegitilli seemnete tee.

Lisaks iga päev vähemalt tund liikumist väljas, piisav ja rahulik uni, puhkus igapäevasest melust, ka televiisorist ja raadiost. Parim, mida sel ajal teha, on suhelda loodusega ja lugeda valgustavat kirjandust, ka mediteerida, püüda olla võimalikult palju vaikuses.

Paastuga kaalust maha

Teine paastu aste kulub ära eriti neile, kes tahavad kaalust alla võtta, aga see sobib ka vererõhuhaigetele ja ainevahetushäirete puhul.

Selle paastumisviisi puhul vahelduvad söömine ja paastumine kahe päeva kaupa. Kahel esimesel päeval on tavaline Hildegardi soovitatud toit, nagu oli kirjas eespool, lisaks, kala või kana ja kahel järgmisel päeval ainult speltaleib koos apteegitilli seemnetest teega. Speltaleiba ja teed tohib tarvitada just niipalju kui vaja, et ei tekiks näljatunnet.

Selline paast sobib paljudele ja seda võib teha kas või pool aastat järjest. See paast on üles ehitatud põhimõttel, et keha ei saa kahel päeval üldse valke ega rasvu ning organismil on vaja kasutada enda tagavarasid, mis on aluseks kaalu vähenemisele ja ka meeleolu paranemisele.

Paastu kolmas aste

Kolmas paastu aste on raskeim ja seda on soovitav teha ainult rühmas. Siin ei sööda 8-10 päeva midagi tahket, vaid juuakse-süüakse ainult vedelikku.

Paastu alustatakse eelmisel õhtul soole tühjendamisega ingveriküpsiste ja klistiiriga. Paastupäeva alustatakse speltakohvi või apteegitilli seemnetest teega, mida võib magusaks teha 1 tl meega.
Lõunaks on spelta paastusupp: 300 g köögivilja (venkol, rohelised oad, porgand, seller, petersell), vett, 2 sl speltamannat, peenestatud ürte (peterselli, leeskputke, puju, maajalga, liivateed, kalganijuurt, muskaati), vajadusel soola.

Köögiviljad lõigata hästi peeneks, hautada väheses vees ilma kaaneta ja püreestada. Speltamannat keetke 5 minutit 1 l vees. Lisage köögiviljapüree, laske keema tõusta ning lisage maitsetaimed ning sool.

Õhtul: apteegitilli tee ja õunamahl või speltanisu teraleem: 300 g köögivilja (venkolit, sellerit, ube, porgandeid, peeti, sellerijuurt), 1 tassitäis speltateri, ravim- ja maitsetaimi nagu eespool ja 1 l vett. Kõiki aineid keeta 20 minutit 8ürdid lisada keetmise lõpus). Supp valada läbi sõela ja juua ainult vedelikku.

Paastust väljatulemist tuleb alustada vedela speltahelbepudru või sellerisupiga. Sellerisupp. 250 g sellerijuurt, 1 l aedviljaleent, 1 sl võid, 40 g speltajahu, 1 sl koort,, soola, natuke suhkrut, pipart, hakitud sellerilehti.

Kooritud seller viilustada ja ajada ruttu keema, nii et seller ei muutuks mustaks. Seejärel keerake tuli nõrgaks ja keetke seller aeglaselt pehmeks ning püreestage. Sulatage potis või, lisage speltajahu ja natuke sellerileent, segage ja kuumutage, lisades segades kogu leem. Laske keema tõusta ja lisage maitseained ja –taimed. Kaunistage koore ja rohelise selleriga.