Kassid on sageli allergia põhjustajad. Foto: Raivo Tasso
Kui silmades tekib punetus, kihelus ja hõõrumistunne, võib tegu olla allergiaga.

Allergeeniga kokkupuutumisel tekib allergiline konjunktiviit ehk sidekestapõletik. Silmanurkades tuntakse kerget kihelust, mis levib ülemisele ja alumisele silmalaule. Võib ilmneda pisaravoolus, põletustunne või "kuuma liiva tunne" silmades ning valgusekartus. Samuti kaasneb konjunktiivne tugev punetus, laugude turse ja limajas-vesine eritis.

Vahel hakkab samaaegselt silmavaevustega sügelema nina ja neel, järgnevad aevastushood ning ninast eritub vedelat sekreeti.

Haiguse ägedas perioodis võib näha ka sellist pilti, kus haige nägu on moondunud, silmalaud on turses, nina paistes, huuled kuivad ja poolavatud. Kaasneda võivad allergiline lööve nahal ning isegi kopsuastma. Vahel muutub see haigus krooniliseks.

Majatolm on suurim allergeen

Võimalikke allergeene on palju. Neist tähtsaim haiguse põhjus on majatolm - kõige sagedamini elamutolm, aga ka kontori-, raamatukogu- või koolitolm. Majatolm sisaldab hallitusseeni ja tolmulesti. Viimased jäävad meie silmale nähtamatuks, sest nad on vaid 0,2-0,4 mm pikkused ja peaaegu läbipaistvad. Emane lest muneb elu jooksul 60-100 muna. Lesta elutsükkel kestab 3-4 kuud. Tolmulestad söövad inimese nahalt eraldunud nahakettu, mille on hallitusseened lestadele seeditavaks muutnud. Neile sobivad toiduks ka igasugused muud bioloogilised jäätmed: naha- ja hallitusseened, bakterid, inimese toidupudemed, surnud putukate ja lestade jäänused jne. Tolmulestadele on väga oluline keskkonna niiskus. Õhu suhteline niiskus peab olema üle 50%.

Allergiseerivalt mõjuvad tolmulestade väljaheites sisalduvad valgud ja ensüümid. Kõige enam leidub lesti voodites, madratsites ja vaipades, hallitusseeni aga niisketes vanades majades.

Ka linnusuled ja kassi, koera, hiire, hamstri ning teiste loomade karvad, kõõm, sülg ja uriin on allergeenid. Kõige sagedamini põhjustavad allergiat kassid. Allergeen paikneb kassi süljes, rasunäärmetes ja kõõmas. Kass lakub ennast ja kannab nii allergeeni laiali. Pärast sülje kuivamist lendlevad kõõma- ja karvaosakesed õhus, püsides seal tunde.

Allergiat linnas rohkem kui maal

Allergeenideks on ka tuultolmlevate puude ja taimede õietolm. Linnas on õietolmu kontsentratsioon madalam kui maal, kuid kuna õhk on saastatum (tööstustolm ja -gaasid, autode heitgaasid), siis esineb linnas allergiat sagedamini kui maal.

Kõige varem õitsevad allergikutele ohtlikud puud - lepp, sarapuu ja kask. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, vahtra, papli, tamme ja okaspuude õietolm.

Heintaimede (timuti, rebasesaba, kera- ja aruheina) õietolmu esineb puude õietolmust tunduvalt enam. Umbrohtudest põhjustavad allergiat eriti puju ja malts. Kõige kauem tolmleb harilik oblikas, mille õietolmu leidub õhus suve algusest kesksügiseni. Kuna paljudel taimedel ja puudel langeb õitsemisaeg kokku, siis ei saa välistada võimalust, et inimesel on tekkinud allergia mitme õietolmu suhtes.

Tsemendi-, teravilja- ja jahutolm võib samuti tekitada allergiat. Tsement sisaldab väikeses koguses kroomi ja koobaltit, mis on allergeenid. Teraviljatolm põhjustab allergiat teraviljakoristajatel ning teistel, kes töötamisel tolmuga kokku puutuvad. Jahutolm on näiteks pagarite allergeen.

Putukahammustused, kemikaalid

Allergiat või toksilisi nähte võib inimesel tekitada putuka (mesilase, sääse, kihulase, parmu, põdrakärbse) mürk, sülg või muu eritis, mis satub organismi torke või hammustuse kaudu. Võib tekkida nii varajane kui ka hiline allergiline reaktsioon. Viimane ilmub alles torkele järgneval päeval.

Tööl ja kodus kasutatakse mitmesuguseid keemilisi aineid (formaldehüüd, tehisvaigud, kampol, šellak, putukamürgid, lahustid, mõningad puhastus- ja pesemisained jt), mis võivad põhjustada allergiat.

Kosmeetikavahendid sisaldavad võimalikke allergeene (kolofooniumi, Peruu palsamit, fenoole, bensoehapet, lõhnaaineid ja muud), mis teinekord samuti põhjustavad ärritusnähte (silmade sügelemist ja kipitamist), aga ka allergiat.

Allergiat võivad vahel tekitada ka mõningad ravimpreparaadid.

Ühel inimesel võib olla mitu allergeeni. Võimaliku allergeeni selgitamiseks tuleb tähele panna, millega seoses haigusnähud tekivad. Allergiat põhjustavast ainest, näiteks näokreemist, peab kohe loobuma. Allergeeni saab kindlaks määrata ka maksatestidega.

Osake allergeene vältida

Tähtsaim on vältida kontakti allergeenidega nii palju, kui vähegi võimalik. Kui see täielikult ei õnnestu, tuleb haigusnähte leevendada ravimitega.

Kergemat allergilist konjunktiviiti aitavad kergendada külmad laukompressid. Lauturse vähendamiseks hoitakse kile sees olevat jäätükikest 5-10 minuti jooksul 1-3 korda päevas silma peal.

Nähte leevendavad ka kunstpisarad ja silma limaskesta veresooni ahendavad tilgad Visine Classic (tetrüsoliin). Naatriumkromoglükaat (2%-line Lecrolyn) on samuti apteegis müügil retseptita ning seda saab kasutada allergianähtude ennetamiseks, näiteks mõni nädal enne vastava taime õitsemist.

Lecrolyn on sobilik ka krooniliste allergiliste silmanähtude korral. Vajadusel võetakse juurde histamiinivastaseid tablette. Histamiinivastaseid aineid on suur valik: loratadiin, tsetirisiin, ebastiin, desloratadiin ja levotsetirisiin. Neid tarvitatakse ainult üks kord päevas.

Kõik need rohud on tõhusad, kuid peab arvestama, et inimesed võivad ühele või teisele ravimile erinevalt reageerida. Preparaate kasutatakse nii allergia hooajaliste puhangute kui ka aastaringsete allergianähtude korral. Paikselt tugevama toimega on glükokortikoide sisaldavad silmatilgad (retseptiravim).

Pidagem meeles, et silmi ei tohi kiheluse korral hõõruda - see võib haigusnähte veelgi ägestada.

Targu talita