Joel Starkopf. Foto: Hendrik Osula
Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf leiab, et kuigi personaalmeditsiin võib pakkuda Eestile unikaalset valdkonda, milles maailmas juhtroll võtta, on veel vara öelda, milliseid nišše geenitestid täitma hakkavad.

Kaugele tulevikku vaatava nägemuse kohaselt võiks personaalmeditsiini panustamine viia maailmani, kus saab iga arst kirjutada patsiendile tema geeniinfo välja just talle sobivaid ravimeid temale sobivas annuses.

„Probleemiks on siin kontekstis 5,2 protsenti Eesti SKT-st, mida tervishoiule kulutatakse, ja vähem kui üks protsent sisemajanduse kogutoodangust, millega rahastatakse teadustööd,“ nentis Starkopf ERR-ile antud intervjuus.

Teisalt loodetakse tema sõnul, et haigusriskide täpsema ennustamisega suudetakse mõjutada inimeste käitumist ja ravimite tarbimist, misläbi on taoliste ennetusmeetmetega võimalik vähendada tervishoiusüsteemile avaldatavat koormust.

„Utreeritult võib öelda, et mõõduka füüsilise aktiivsuse või tervisliku toitumise soovitamiseks pole mul vaja patsiendi geenikaarti ja geeniandmeid,“ sõnas Starkopf.