Kui mehed oma tervise nimel rohkem pingutaksid, pikeneks ka nende eluiga ja naised ei peaks vanaduspäevi üksinduses veetma. Foto: CORBIS/SCANPIX
Eesti mees elab keskmiselt vaid 67aastaseks. Miks mees nii vara ära sureb? Sellele küsimusele on viimasel ajal hakatud rohkem tähelepanu pöörama. 7. novembril toimus kõrgetasemeline “Meeste tervise” konverents.

Miks on Eesti mehe eluiga nii lühike? Eesti naine elab keskmiselt 78aastaseks ehk siis 11 aastat kauem. Miks nii suur vahe?

Kui võrrelda näiteks Soomega, siis seal on aastatel 1995-2005 mehe keskmine eluiga tõusnud 12 aastat, meil ainult 1,5 aastat.

Üks tõsine põhjus on see, et meil on väikeste poiste suremus traumadesse neli korda suurem kui Soomes.

"Noorte meeste surma põhjuseks ongi eelkõige vigastused ja traumad," ütleb tervisespetsialist Anu Kasmel. Süda kerkib surma põhjuseks alles keskeas. Siis lisanduvad põhjustena ka alkoholism, liiklus- ja töövigastused.

"Noorte meeste surmade arv tõuseb," tõdeb Kasmel. Ta lisab, et mida suuremad on majanduslikud raskused, seda suurem on suremus südamehaigustesse. Samas on rahvastiku tervise arengukava muudatusi kaasa toovate tegevuste osas Kasmeli sõnul väga tagasihoidlik. "Et meeste suremust vähendada, on vaja korralikku alkoholipoliitikat," kinnitab ta.

Millest tervis sõltub?

Doktor Margus Viigimaa kinnitusel on suur viga ka see, et mehed ei pöördu õigeaegselt arsti poole. Tema arvates ei usu Eesti mehed, et tervis võiks sõltuda nende endi eluviisist.

"35aastased Eesti mehed suitsetavad kolm korda rohkem kui Rootsi mehed," toob Viigmaa näite. Oleme Euroopas kõrge südamehaiguste riski piirkonnas. Viigimaa ütleb, et alates 2002. a on meeste südamesurmade arv siiski langema hakanud - langus selle aja jooksul on 15%.

Rootsi arst Peter Nilsson väidab, et südamehaigeid iseloomustab varajane bioloogiline vananemine. Ta rõhutab, et kõige tähtsamad tervisehoidjad on elustiil ja toitumistavad. "Rohkem puu- ja köögivilju tuleks süüa," ütleb Nilsson. Tema sõnutsi vananeb ka stressis inimene kiiremini.

Arst Eero Merilind kinnitab, et mees tuleb arsti juurde alles viimases hädas. Ta ei oska otsida arstiabi ega saa aru, kui tegu on tõsise terviseprobleemiga.

Meeste eluiga mõjutavad veresoonkonna- ja südamehaigused, suitsetamine, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. Merilind arvab, et Eestis võiks tegutseda nõuandeliin suitsetamisest loobujatele. Prantsusmaal, Iirimaal ja Inglismaal rahastab riik isegi suitsetamisest loobumise ravi, toob ta näite.

Eesti meeste suurim probleem on sagedane purjujoomine.

"Alkoholireklaam on viimasel neljal aastal tunduvalt kasvanud," ütleb Merilind. 90% sellest reklaamist jõuab aga ka lasteni.

Ka pole Merilind rahul meie väheste alkoholipiirangutega. Näiteks Rootsis ja Soomes saab alkoholi osta alles alates 20. eluaastast, Soomes ja Iirimaal rakendatakse kohustuslikku ravi neile, kes on purjuspäi autot juhtinud. Eestis on vähe võimalusi alkoholivõõrutusraviks ning see ei ole paljudele kättesaadav, sest pole ravikindlustusega kaetud.

Euroopa arstide ühistööna on valminud Euroopa juhised südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Selles töös on osalenud ka Eesti kardioloogide selts. Eestis oli programmi juht dr Margus Viigimaa.

Juhised annavad vastuseid paljudele küsimustele. Nende eesmärk on aidata tervishoiuspetsialistidel vähendada südame- ja veresoonkonna haiguste, insuldi ja perifeersete arterite haiguste esinemissagedust ning saavutada langus rahvastiku varajases haigestumuses ja suremuses südame- ja veresoonkonna haigustesse. Nõuannetes on tähtsal kohal elustiili nõustamine.

Eesmärk on langetada aastaks 2020 alla 65aastaste meeste suremust südame- ja veresoonkonna haigustesse 40% võrra ja samas vanuses naistel 30% võrra.

Eestis on kaks meestekliinikut, kus igas vanuses mehed, ka poisid ja noorukid, võivad paljude probleemide osas abi või lahendust leida.

Meestekliinikusse võib pöörduda iga tervisemurega

Meestekliinikud asuvad Tartus Puusepa 1 ja Tallinnas Gonsiori 3. Probleemid, millega sinna pöördutakse, on näiteks lastetus, erektsioonihäire ja impotentsus, suguteede, eesnäärme-, eesnaha- või kusitipõletik või suguhaiguste kahtlus.

Lastetuse puhul hõlmavad uuringud lisaks läbivaatusele ja vestlusele spermaanalüüsi, hormoonuuringuid ja geneetilisi teste. Eriteenusena on võimalik teha kõik testid ühe päevaga. Selleks tuleb eelnevalt kokku leppida. Pärast uuringuid saab mees teada oma tervise hetkeseisu ja prognoosi ning vajadusel määratakse talle ravi.

Suguhaiguste testi vastuse saab mõne päeva pärast telefoni teel. Erektsioonihäirete puhul võib juba esimesest visiidist abi olla, kui saadud ravim on püsiva mõjuga. Suguhaiguste puhul alustatakse vajadusel kohe antibiootikumravi.

Ravikindlustusega meestele maksab vastuvõtt 50 kr, pensionäridele ja alaealistele 25 kr. Analüüsid on tasuta, uuringud tasulised. Neile, kel pole ravikindlustust, osutatakse kõiki teenuseid hinnakirja alusel. Perearsti saatekirja pole meestekliinikusse minekuks vaja.

Kliinikus on kolm uuringupaketti: tervise üldtest, terviseaudit ja individuaalne uuringupakett. Neid uuringuid tehakse samas ka naistele.

Tallinna meestekliinikus töötav toitumiskabinet on mõeldud kõigile, kel huvi tasakaalustatud toitumise vastu. Kohapeal selgitatakse välja inimese toitumisharjumused, testide põhjal antakse soovitusi, kuidas tasakaalustada puudujääke ning ennetada haigusi. Eesmärk on aidata inimesel muuta eluviisi nii, et tulemus oleks tervisele kasulik.

Ülekaaluliste puhul selgitatakse välja ülekaaluga seotud kõrvalekalded organismis, antakse individuaalseid toitumissoovitusi, vajadusel kombineeritult raviga.

Ka mingi teise haiguse puhul võib sellest kabinetist saada toitumissoovitusi, mis aitavad üldseisundit stabiliseerida.

Meestekliinikusse võib pöörduda igas vanuses ja igasuguste probleemidega, rõhutavad arstid.


Väljavõte Euroopa ravijuhistest

Inimesel, kes püsib terve, on kindlad omadused:

- Ta ei suitseta.
- Kõnnib 3 km päevas või harrastab 30 min ükskõik millist mõõdukat liikumist.
- Sööb 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas.
- Tema süstoolne vererõhk on alla 140 mmHg.
- Üldkolesterooli sisaldus veres on kuni 5 mmol/L.
- LDL-kolesterool on kuni 3 mmol/L.
- Ta ei ole ülekaaluline ega diabeetik.

Miks on inimestel raske oma eluviisi muuta?

- Madal sotsiaalmajanduslik staatus, kaasa arvatud madal haridustase ja väike sissetulek takistavad elustiili muutmist.
- Üksi elavatel inimestel on ebatervisliku elustiili võimalus suurem.
- Stress tööl ja kodus raskendab tervislikku elustiili omaksvõtmist ja selle säilitamist.
- Depressioon, rahutus ja vaenulikkus takistavad elustiili muutmist.