Lembitu tänaval sai mees autolt löögi Foto: Andres Putting
Häirekeskus võttis kasutsele uue operatiivteenistusi hõlmava ühise infotehnoloogilise lahenduse, mis muudab kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha väljaselgitamise kui ka abi teelesaatmise ja kohalejõudmise.

Uus töövahend positsioneerib hädaabinumbrile 112 helistaja ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja päästemeeskondi. Lisaks paigaldatakse kõikidesse kiirabi- ja päästeautodesse arvutid, kust näeb digikaardil õnnetuspaiga asukohta ja kiireimat teed kohalejõudmiseks.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on uudse lahenduse kasutuselevõtt samm turvalisema Eesti suunas. „Eesmärk on anda kõigile Eesti elanikele ja külalistele võimalus saada hädaolukordade puhul kiiret ja professionaalset abi ning toetust olenemata asukohast. Sündmuskohale jõudmise kiirus on enamasti olulisim faktor, tänu millele õnnestub ära hoida traagilisim tagajärg ning väheneb tulekahjude, õnnetuste ja avariide rahaline ning keskkonnakahju,“ lausus Hanno Pevkur.

Võti on ühiskasutuses

Häirekeskuse peadirektor Janek Laev rõhutas, et töövahend – geoinfosüsteem ehk digikaart on esmakordselt Eestis välja arendatud just operatiivteenistustele sobiliku ja tervikliku infotehnoloogialahendusena.

„See hõlmab kogu tegevusahela alates hädaabikõnest häirekeskusesse kuni abi jõudmiseni sündmuskohale. Uue töövahendiga hakkavad samas infosüsteemis töötama nii häirekeskus kui ka sündmuskohale sõitvad kiirabi- ja päästemeeskonnad. Suurem töövahendite ühiskasutus on see võti, mille kaudu saame abi andmist kiirendada,“ märkis Laev.

Samas ütles ta, et uue töövahendi kasutus ei too hädaabinumbrile helistajale kaasa senisest teistsugust käitumist. „Endiselt on 112-le helistades oluline sündmuskoha aadressi või asukoha täpsustamine. Kuid hädaabikõnes kulub nüüd asukoha kirjeldamisele vähem aega tänu helistaja positsioneerimisele ja õnnetuse asukoha täpsustamisele kaardiotsingu võimalusi kasutades,“ kinnitas Laev.

Seni on hädaabikõne kõige aeganõudvam osa olnud just sündmuse asukoha kindlakstegemine, seda eriti maapiirkondades ja uuselamurajoonides. „Mobiiltelefonide positsioneerimisel näeme nüüd helistaja asukohta kaardil mastipiirkonna täpsusega, lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega. Lisaks aitab digikaart telefoni positsioneerimisega saadud asukohta lähedalasuvate objektide otsingu kaudu täpsustada,“ selgitas Laev.

„Pärast sündmuskoha määramist näitab kaart reaalajas, kus asuvad kõige kiiremini õnnetuspaigale jõudvad vabad pääste- ja kiirabiautod. Häirekeskus saab anda väljasõidukorralduse kõige kiiremini kohalejõudvale brigaadile. Kaart näitab teatud aja tagant, kuhu masin on liikunud ning nii saab Häirekeskus abi paremini suunata.“

Varustuse saavad kõik kiirabiautod

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul saavutatakse efekt just infovahetuse kiirenemise ja hõlbustamisega päästemeeskonna jaoks. „Kui varem pidi päästemeeskond kuulama häirekeskuse suulisi juhiseid, siis nüüd kuvatakse abivajaja asukoht, sündmuse teave ja teekond elektrooniliselt päästesõidukisse ning sündmuskohale jõudmine kiireneb,“ sõnas Tammearu.

Terviseameti peadirektori Tiiu Aro sõnul on plaanis kõik kiirabid uue tarkvaraga varustada. „Selle kasutuselevõtt loob eeldused kiirabi kiiremaks kohalejõudmiseks. Süsteemi esimesed katsetused on kinnitanud, et tegemist on mugava ja kasutajasõbraliku lahendusega. Kogu projekti võib õnnestunuks lugeda juba siis, kui kiirem kohalejõudmine suudab päästa kasvõi ühe inimelu rohkem, aga tunnistan, et meie ootused on kõrgemad,“ ütles Tiiu Aro.

Edasiste arendustega on kavas uue geoinfosüsteemiga liita lisaks pääste- ja kiirabivaldkonnale ka politseivaldkond.

Geoinfosüsteemi ellurakendamise juhtiv ja vastutav asutus on olnud Häirekeskus. Töövahendi tehnilist valmimist tagas ja koordineeris, andmebaase ühildas ja päästesõidukite tarkvara paigaldas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), tarkvaralahendused valmistas ning koolitusi aitas läbi viia CGI Eesti AS.

Töövahend loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis ca 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastab Šveits ja 15% Eesti riik.

Hädaabivaldkonna uus töövahend on vajalik arendus Eesti riigi olulises siseturvalisust parandavas ümberkorralduses – üleminekus ühele hädaabinumbrile 112, milleks arendatakse välja põhimõtteline valmisolek 2014. aasta lõpuks.