* Kurke korjake hommikul pärast kaste kuivamist või õhtul enne kaste langemist, mitte palaval keskpäeval.

* Kui pärast korjamist pole kohe aega kurkide sissetegemist alustada, ärge jätke neid korvi, kotti või hunnikus seisma. Laotage nad varjulises jahedas kohas õhukese kihina laiali.

* Korjates ärge rebige kurke, nii vigastate taime kui ka vilja varrepoolset otsa. Ka ei tohi neid korjamisel pigistada ega loopida.

* Vigastatud või plekilise koorega kurke võib pärast puhastamist kasutada tükeldatult lühikese säilivusajaga salatite koostisosana.

* Kurgid, millel korjamisel jäetud külge 1–2cm viljavars, säilivad hapendamisel paremini.

* Pikalt seisnud ja juba närtsima hakanud kurke ei tohiks leotada külmas vees üle kahe tunni. Äsjakorjatud värskeid kurke võib hästi külmas vees jahutada ka 5–6 tundi.

* Toasoojas või päikese kätte kauaks vette ligunema jäänud kurgid lähevad kergesti roiskuma.

* Mullaga määrdunud kurke leotage enne pesemist 30 minutit külmas vees.

* Pestud või leotatud kurke tuleb enne hapendusnõusse ladumist tahendada.

* Marineerimiseks valige väikesed kurgid, mille pikkus 8–10 cm, läbimõõt 2–3 cm.

* Et marineerimisel rohkem kurke ühte purki mahuks, võib neid enne blanšeerida.

* Kuigi kurke soovitatakse tihedalt üksteise kõrvale laduda, ei tohiks neid muljuda või vägisi purki suruda.

* Suured ülekasvanud kurgid, milles palju seemneid ja õhku, muutuvad hapnedes seest tühjaks. Paremini säilivad kurgid läbimõõduga 3–4 cm.

* Hapendamisel või marineerimisel lisage meelepäraseid maitsetaimi ja vürtse.

* Tilli kasutage koos varre, lehtede ja õisikutega.

* Hapendamisel lisage tilliõisikuid, millel õige vähe seemneid. Suurem kogus seemneid muudab soolvee venivaks.

* Rohke mädarõikajuure kasutamine hapendamisel soodustab kurkide pehmenemist.

* Peenestatud mädarõikalehti lisage mõõdukalt, sest need võivad muuta kurgikoore mustatäpiliseks.

* 10 kg kurkide hapendamisel võtke 100 g mustasõstralehti, 300 g tilli, 20 g mädarõikalehti või -juurt ja 20 g küüslauku.

* Hapendamisel võite lisaks tillile, mustasõstralehtedele, mädarõikale ja küüslaugule kasutada ka mõnd pisikest kadakaoksa, selleri-, peterselli-, koriandri, majoraani-, estragoni- ja piparmündilehti. Mõnikord tarvitatakse koos mustasõstralehtedega ka punasesõstra-, vaarika-, kirsi- ja tammelehti.

* Kui tilli hapendamiseks vajalikus koguses käepärast pole, võib sellest poole vaarikalehtedega asendada.

* Kurkidele lisatakse täiesti terveid, haigustest ja kahjuritest rikkumata ning pestud lehti ja muid ürte.

* Hapendamisel kasutatavaid lehti ja muid maitseköögivilju ei tohiks lisada rohkem kui 5–6% kurkide kaalust.

* Rohkelt lisatud kirsi- ja tammelehed muudavad kurgid tumedaks.

* Karedast veest valmistatud soolvees püsivad kurgid paremini karged ja hamba all krõmpsuvad.

* Keetmine vähendab vee karedust. Kui kaevu- või kraanivesi pole küllalt kvaliteetne ja peate seda enne soolvee valmistamist keetma, siis ärge laske vett mulinal keema tõusta. Õigem on kuumutada vett 70° juures 30 minutit. Kaua keedetud, nn pehme vesi soolveena soodustab kurkide pehmenemist.

* Soolvee valmistamisel lisage 10 l veele 300–500 g soola. Väiksematele kurkidele tehke nõrgem, suurematele kurkidele kangem soolvesi.

* Kui jahtunud soolvesi on sogane, kurnake see läbi tiheda riide, alles siis valage kurkidele.

* Kõige sagedamini põhjustab hapukurkide riknemist rohke õhu ja mikroobide juurdepääs. Seepärast on soovitatud kurke säilitada kinnises anumas või kilekotis.

* Hapukurkide pehmenemist võib põhjustada ka halva ventilatsiooniga ja kõikuva temperatuuriga valge hoiuruum.

* Väiksema koguse kurkide hapendamiseks sobib aluseline mullita mineraalvesi.

* Kui hapukurkide säilitamiseks pole sobivaid tingimusi, võib teha soolakurke, kasutades kangemat soolalahust. Selleks võtta 10 l vee kohta 700–900 g soola. Niisugused soolakurgid sobivad hästi supi ja kastme sisse. Enne salatina söömist võib neid magusas tilliga maitsestatud äädikavees 1–2 päeva leotada. Nii saab ka kogemata ülearu soolatud hapukurgi maitset parandada.