Foto: Ilmar Saabas
Lugeja küsib: Elan 86 korteriga korterelamus, ühistut meil ei ole. Eelmisel aastal otsustati teha rõdude remont ja otsaseinte soojustamine. Valitseja otsustas korteriomanikelt remondiraha koguda nii, et otsaseinte soojustamise eest maksavad kõik korteriomanikud võrdselt, aga rõdude remondi eest ainult rõdudega korterite omanikud ehk 48 korteriomanikku.

Rõdu ei ole mainitud maja eksplikatsioonil ühegi korteri koosseisus ega ka korteriomandite kinnistamisotsuses, kuigi maja plaanil on rõdud värviliselt märgitud vastavate korteritega kokku.

Väidetavalt olevat nüüd rõdude remondist raha üle jäänud ja see kantakse korterelamu remondifondi, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, kuigi raha maksavad ainult rõdudega korterite omanikud.

Kas valitseja on toiminud õigesti? Kas antud juhul on rõdu korteriomandi osa või on ta kõigi korteriomanike kaasomandis ja rõdude remondi eest peaksid samuti kõik korteriomanikud võrdselt maksma?

Kui raha üle jäi, kas ei peaks seda siis konkreetsetele maksjatele proportsionaalselt tagasi maksma?

Vastab: Andry Krass, jurist, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, www.kvatro.ee

Kaasomandi eseme valitsemisel on valitseja kohustatud lähtuma seadusest ja korteriomanike kokkulepetest, mida valitseja antud juhul kahetsusväärselt teinud ei ole, kuna korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt tuleb remondiraha kogumisel lähtuda kaasomandi eseme suurusest. Eelnimetatud põhimõttest tohib kõrvale kalduda vaid kõigi korteriomanike nõusolekul. 
Antud olukorras peaks valitseja selgitama välja, milliste korteriomanike käest nõuti remondiraha rohkem kui seadus ette näeb, ning tagastama neile enamkogutud summa.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.