Raha Foto: Tanel Meos
Kasvõi ajutine töövõime kaotus toob töötajale kaasa sissetulekute vähenemise, mis pikema haiguslehe puhul võib ulatuda 80 protsendini palgast.

„Maailmas viivad töövõime kaotamiseni kõige rohkem infarkt, insult või pahaloomuline kasvaja ning seda koguni 95 protsendil juhtumitest. Eesti ei ole selles osas erandiks ning samad haigused viivad sageli töövõimetuseni. Raskete haigustega kaasnev sissetulekute vähenemine ning sageli taastusraviga kaasnevad kõrged kulud on pannud Eesti inimesi end rohkem selle riski vastu kindlustama,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Kui võtta näiteks 35-aastane töövõime kaotanud ning kindlustamata isik, kelle ravi kestab üle aasta ning kelle igakuine netosissetulek on olnud 1000 eurot, siis tema saab järgmisi hüvitisi:
- esimesed 182 haiguspäeva hüvitab haigekassa 70 protsenti töötasust ehk saamata jääb 300 eurot kuus;
- järgmised 182 haiguspäeva saab haigestunu töövõimetuspensioni orienteeruvalt 214 eurot kuus, kui töövõimekaotus on 100% ehk vahe senise igakuise netopalgaga on 786 eurot;
- selle näite järgi jääb haigusest taastumise aja jooksul senisest regulaarsest sissetulekust puudu 6510 eurot;
- juurde tuleb veel arvestada ka raviperioodil suurenenud väljaminekud ravimitele ja taastusravile.

Kitsikuse vältimiseks soovitab Indrek Holst koguda rahalisi puhvreid või sõlmida kindlustus, mis katab sissetulekute vähenemise kriitilise mõjuga haiguste korral.

Näiteks kriitiliste haiguste lisakindlustus summale 12 000 eurot (optimaalne kindlustussumma on aastane netopalk) teeb igakuiseks kindlustusmakseks 16 eurot. Haigestumise korral maksab kindlustus kogu summa koheselt välja.