Tervisetestid annavad inimestele võimaluse jälgida kodustes tingimustes oma tervisenäitajaid ning tuvastada probleeme juba esmaste sümptomite ilmnemisel. Lisaks pakuvad testid võimalusi enese kontrollimiseks, kui probleem tundub delikaatne ning kardetakse sellest rääkida. Teste teostatakse kas näpuotsaverest, uriinist või väljaheitest.

Kiirtestide valik apteekides on erinev. Seekord räägime erinevatest toidutalumatuse kiirtestidest ja kevadiste allergiate, tolmu ja muude ohtudega seonduvatest kiirtestidest.

Toidutalumatuse kiirtestid

Toidutalumatuse test. Selle abil on võimalus teada saada organismi talumatus 46 erineva toiduaine suhtes. Nendeks on näiteks riis, tee, lehmapiim, kanaliha, lõhe, porgand, roheline sibul, kartul, kurk, Hernes, läätsed, arbuus, sojauba, kakaouba, oliiv, ingver, küüslauk, seened. Mitmed nendest toiduainetest on inimeste igapäevases harjumuspärases tarbimises. Testi tulemus põhineb veres leiduvatel IgG tüüpi antikehadel erinevate toiduainete suhtes. Toidutalumatuse testi tegemiseks vajalikud tarvikud ja juhendi leiab pakendist ning testi on võimalik igal inimesel kodus ise teha. See võtab aega umbes 40 minutit. Näpust võetud väikese veretilgaga saab protseduuri lõpus teada oma tulemuse võimaliku toidutalumatuse kohta.

Piimaallergia test. Selle abil on võimalik tuvastada allergia tekkeriski ning organismi talumatust piimavalkude suhtes (nt kaseiin, albumiin, gloubliin). Sümptomid, mis tavaliselt piimaallergiaga kaasnevad on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, seedeprobleemid. Kui need kaebused esinevad peale piimatoodete söömist, tasub testi tegemist proovida. Testiga ei ole võimalik tuvastada laktoositalumatust, sest see on
piimasuhkur, mille lõhustamiseks ei toodeta organismis piisavalt
laktaasi.

Munaallergia test. Tuvastab allergia tekkeriski ja allergia muna vastu.

Gluteenitalumatuse test. Gluteen on segu proteiinidest, mida leidub nisus, rukkis, odras ja kaeras. Gluteenitalumatuse tulemusena häirub toitainete imendumine ja tekib toitainete vaegus organismis. Tüüpilisteks haigusnähtudeks on kõhuvalu, krooniline kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja kõhnumine.

Kevadised allergiatestid

Õietolmuallergia test. Rahva suus tuntud kui heinanohu ei sõltu tegelikult aastaajast. Õietolmuallergia kiirtest näitab kindla jah/ei vastuse allergia suhtes, kuid ei näita täpselt, millise taime õietolmu suhtes allergia esineb.

3in1. See on õietolmu, tolmulesta ja kassiallergia tuvastamiseks. Need kolm on õhus kõige enam esinevad allergeenid. Kiirtesti tulemuses kuvatakse kõigi kolme allergeeni osas tulemused eraldi.

Tolmulestaallergia test. Selle abil on võimalik tuvastada allergiat tolmulestade poolt eritavate ensüümide vastu. Tolmulestasid leidub voodiriietes, madratsites, pehmetes mänguasjades, sisustustekstiilides. Need on mikroskoopilise suurusega ning silmale nähtamatud. Soovitatav on positiivse testi vastuse puhul kasutada allergiavabasid voodririideid, madratsit jne.

Kõik nimetatud allergiatestid sobivad lastele alates esimesest eluaastast ning teostatakse näpuotsaverest. Allergiat ei pea testi tegemise ajal esinema, testi võib teha ka ennetavalt.

Lisaks on saadaval üldine allergia olemasolu tuvastav test, mis näitab, kas esineb allergilist tundlikkust organismis või mitte. See test sobib kasutamiseks lastele alates 15. eluaastast.

Puugitestid

Kevadel lähevad liikvele puugid, kes võivad olla ohtlike haiguste kandjad. Haigustest ohtlikeim on puukentsefaliit, mille vastu saab küll vaktsineerida, kuid seda haigust kiirtestidega tuvastada pole võimalik. Samas on olemas kiirtest teise puukide poolt edasikantava haiguse, puukborrelioosi, tuvastamiseks.

Testiga määratakse IgM antikehi, mille abil on võimalik tuvastada värsket infektsiooni orienteeruvalt 2-4 nädalat peale oletatavat puugihammustust. Testi tasub teha, kui on olnud kokkupuude puugiga või on leitud nahalt puuk. Testiga ei ole võimalik määrata varasemat nakatumist puukborrelioosi.

Positiivse tulemuse korral tasub esimesel võimalusel võtta ühendust arstiga. Borrelioosi nakkust on võimalik antibiootikumidega ravida.

Positiivse vastuse puhul tasub alati arvestada ka seda, et kui varasemalt on diagnoositud puukborrelioos, siis võivad eelmisest nakkusest organismis püsinud antikehad anda eksitava tulemuse. Test teostatakse näpuotsaverest.

Kui usaldusväärsed on kiirtestide tulemused?

Iga kodustehtud testi puhul jääb õhkus küsimus, kas testi tulemus on usaldusväärne või kas test oli õigesti tehtud. Apteekides saadavad kiirtestide täpsus on 91-99%, sõltub konkreetsest testist. Seega vale-positiivsed ja vale-negatiivsed vastused ei ole testide puhul välistatud. Oluline on ka see, et alati pole võimalik kiirteste laborianalüüsidega võrrelda, sest laborites kasutatakse teisi meetodeid ning vale-positiivseid ja vale-negatiivseid vastused pole välistatud ka laborianalüüsides.

Selleks, et välistada kiirtestide vale-negatiivseid ja vale-positiivseid vastused, tuleb kõik testid teha vastavalt sellega kaasasolevale juhendile. Enamikel testidel on olemas ka spetsiaalne kontrolljoon või -täpp, mis testi õigesti tegemise korral alati värvub. Värvunud tähis annab kindlustunde, et tulemust on usaldusväärne.

Kui testi tulemus osutub positiivseks, võib see tekitada palju ärevust. Oluline on enda jaoks juba enne testi ostmist selgeks teha, et testi positiivne vastus ei määra diagnoosi ega tuvasta haigust, vaid viitab probleemi olemasolule. Samas tuleb arvestada, et vale-positiivse tulemuse võib anda näiteks põletik organismis või varasemalt põetud haigus, millest tingituna esineb organismis normmäärast kõrgemal hulgal antikehi.

Testide juhendis on alati ära toodud, millised võivad olla põhjused, miks test positiivseks osutus. Osad testid on pakendites kahekaupa ning see annab võimaluse mingi perioodi jooksul sama test uuesti teha ja võrrelda, kas esineb muutusi.

Kokkuvõttes ei tohiks positiivse testi tulemuse puhul sattuda paanikasse ja endale diagnoosi panna. Kindlasti ei tasu ka hakata tarvitama erinevaid toidulisandeid või käsimüügiravimeid. Selle asemel tuleb säilitada terve mõistus ja esimesel võimalusel arsti poole pöörduda. Arst teostab uued analüüsid ning määrab vajadusel vastava ravi. Kindlasti tuleks arstile ka kiirtesti teostamise tulemustest rääkida.