Põhipõhjus on suitsetamine

KOK tekib tavaliselt üle 40-aastastel inimestel. Tegu ei ole nakkushaigusega, vaid kopsude mittebakteriaalse põletikuga. Kõige tavalisem tekkepõhjus on suitsetamine.

KOK-i teised tekkepõhjused või soodustavad tegurid on mitmed kopsu ärritavad ühendid, nagu saastavad gaasid, erineva sisaldusega tolmud või kemikaalid. Viimasel ajal on veenvalt tõestatud, et näiteks arengumaades on koduses majapidamises traditsioonilist lahtist tuld ilma ventilatsioonita kasutavatel naistel oluliselt sagenenud KOK-i haigestumine. Kütteõli, puidu ja muu biomassi põletamine on samuti üks riskitegureid. Lisaks põhjustavad KOK-i suitsuses keskkonnas viibimine ja pärilikud tegurid.

Saastunud õhu sissehingamisel muutuvad hingetoru ja kopsutorud põletikuliseks. Kaob hingamisteede ja kopsusompude elastsus, hingamisega seotud kude tiheneb, hingamisteed ummistuvad ning õhu liikumine nendes raskeneb. Vastuseks suitsuärritusele suureneb rögaeritus, kopsutorukestes peetuvad limatropid. Kui torukestes on hapnikurikka õhu liikumine raskendatud, tekib siin-seal kopsudes piirkondi, kus on loodud soodus pind bakteritele ning inimesel võivad tekkida korduvad bronhiidid või kopsupõletikud.

Raske diagnoosida

KOK-i tunnused ja sümptomid on igal inimesel erinevad. Haigus algab aegamööda, esmane tavalisim tunnus on nn suitsumehe köha hommikuti, mis võib kesta aastaid, enne kui lisandub teisi haigustunnuseid. Kui krooniliseks muutunud köhaga inimene suitsetamist jätkab, ilmnevad aegamööda teisedki sümptomid, nagu rögaeritus, õhupuudus, kiuksud ja vilinad rinnus ning rindkere pingulolek.

Kuna hingamisega seotud kude on muutunud, võib öelda, et kopsud on "liiga aeglased" (kopsudes on liiga vähe normaalset kude), et sissehingatud õhust hapnikku kätte saada. Samas hakkab kogunema süsihappegaas, sest selle äraandmine väljahingatavasse õhku vajab samuti normaalset kopsukude. Tuleb tunne, et õhku ei jätku, tekivad hingeldus, köha ja higistamine. Süda lööb kiiremini-tugevamini kui tavaliselt, kuid sellest ei piisa keharakkude hapnikuvajaduse katmiseks.

Aga juba enne, kui kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tunnused selgelt välja kujunevad, on võimalik seda haigust diagnoosida. Oma tervise suhtes tuleb olla tähelepanelik ja püsivat köha ning teisi võimalikke kopsudele viitavaid haigustunnuseid arstile mainida. Suitsetaja on tavaliselt harjunud kestva köhaga, ka arsti poole pöördub ta tavaliselt mõne muu terviserikke tõttu. KOK-i saab diagnoosida nii perearst kui kopsuarst inimese küsitlemise, füüsilise läbivaatuse ja kopsufunktsiooni testide, nagu spiromeetria, põhjal.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus eristub selle poolest, et kuigi algab kopsudest, muutub ta kogu keha haiguseks. Tavaliselt kehakaal langeb ning lihasmass väheneb, vähenevad lihaste jõud ja vastupidavus koormusele. Seejuures mängib olulist rolli hirm õhupuuduse ees, mistõttu kopsuhaiged on erakordselt väheliikuva eluviisiga. On isegi andmeid, et KOK-i haiged kõnnivad samaealiste tervetega võrreldes umbes 50% vähem ja sealjuures oluliselt madalama tempoga. Ilmneb suletud ring, kus inimene koormab end järjest vähem ning õhupuudus tekib aina väiksema koormuse juures. KOK-i diagnoosiga inimesed käivad üha harvemini kodust väljas, muutudes sotsiaalselt isoleerituks. Kui haigel on diagnoositud keskmise raskusega või raske KOK, on tal tõenäoliselt ka probleeme igapäevaste toimingute sooritamisega.

Haiguse kulgu saab aeglustada

Hea uudis on, et kroonilise kopsuhaiguse kulgu saab aeglustada ning tõbe on võimalik kontrollida. Kui teil või teie lähedasel on diagnoositud KOK, saab üldist seisundit asjatundliku ravi ja hooldusega oluliselt parandada.

Tähtsaimad tegurid, mis annavad oma panuse, on:

- mitte suitsetada (loobuda suitsetamisest);

- haiguse varajane avastamine;

- kogemustega arst, kes tegeleb aktiivselt KOK-i raviga;

- kinnipidamine määratud ravirežiimist;

- tervislik toitumine;

- individuaalne taastusraviprogramm, mille koostamisel osalevad arst ja füsioterapeut;

- patsiendikoolituse läbimine, teadmised KOK-i ja sellega seotud probleemide kohta;

- nakkushaiguste vältimine, mis võivad viia kopse kahjustavate ägenemisteni.

Suitsetamisest loobumine pole kerge

Arvatakse, et vähemalt 70% täiskasvanud sigaretisuitsetajatest on üritanud vähemalt ühel korral suitsetamisest loobuda, kusjuures ligikaudu 40% on proovinud seda teha viimase aasta jooksul.

Ühe uuringu järgi ainult 7% nendest, kes suutis loobuda täiesti iseseisvalt, ei hakanud sellele järgneva aasta jooksul uuesti suitsetama. Kõige olulisem on motivatsioon: kui suitsetaja on veendunud, et ta soovib selle pahega alatiseks jumalaga jätta, mitmekordistuvad tema võimalused edukaks suitsetamisest loobumiseks.

Muuseas on teada, et suitsetajad abielluvad tõenäolisemalt samuti suitsetajatega ning aastatega kipub kaasade halb harjumus ühtlustuma (nt mitu sigaretti päevas suitsetatakse). Ent nad suudavad lihtsamalt ka suitsetamisest loobuda, kui seda teeb samal ajal nende elukaaslane. Suitsetajad, kes on abielus mittesuitsetajatega, saavad sellest pahest arvatavasti lahti kergemini, et jäädagi mittesuitsetajaks.

Õnneks on olemas väljaõppinud suitsetamisest loobumise nõustajad, Eestis leidub neid igas maakonnas. Peaaegu igal aastal ilmub ka mõni selleteemaline üksikasjalikke nõuandeid sisaldav trükis. Suitsetamisest loobumise nõustaja nõuanded ja toetus, nikotiinasendusravi (närimiskumm, plaaster) ning vajadusel tablettravi toetavad loobuja motiive, aidates teda üle rasketest hetkedest. Infot nõustamise kohta saab riiklikest ning maakondlikest haiglatest.

Taastusravi

KOK-i haige taastusraviprogramm sisaldab kehalist treeningut ja inimese õpetamist erinevatel teemadel, nagu teadmised KOK-ist ja sellega seotud probleemidest, toitumisalane nõustamine, süvenenud haiguse korral õpetus igapäevaste toimingutega toimetulekuks. Taastusravi kuur haigele, kes ei viibi haiglas, peab kestma vähemalt 6-8 nädalat, et sellest kasu oleks.

Kehaline treening põhineb vastupidavuse arendamisel ja sisaldab jäsemete lihaste jõutreeningut, samuti hingamislihaste treeningut. Üldiselt koostatakse programm selliselt, et harjutuste kestus ja intensiivsus vähehaaval suurenevad. Programmi koostamisel võetakse arvesse haiguse raskusastet, kas inimene on võimeline tulema treeninguruumidesse või on tegemist koduse taastusraviga.

Raskele KOK-i haigele on äärmiselt oluline koduse treeningkava koostamine. Otsene tulemus (nt kopsufunktsiooni näitajate paranemine) võib küll olla piiratud, kuid seevastu võib kodune treening viia elustiili muutusele, kus harjutamine on elu igapäevane osa.

KOK-i haigetel sobivad treeninguks eriti hästi kõndimine, jalgrattasõit ja võimlemine. Need on tegevused, mille tempot ja kestust saab pausidega kergesti endale sobivaks muuta. Paljud taastusravi programmid sisaldavadki nn intervallidena treenimist, mis tähendab, et kõrge ja madala intensiivsusega harjutused vahetuvad kindlas tsüklis. Sellist tüüpi treening on eriti sobiv haiguse raskemas staadiumis haigele, kui hingeldus on kerge tekkima.

Kehaline liikumine, aga ka majapidamisega seotud igapäevased toimingud, nagu aiatöö, lumekoristus ja puulõhkumine, kui kõike teha paraja tempoga, hoiab inimese diagnoosist hoolimata  tervema ja suutlikumana.

Helle-Mai Loit, kopsuarst, Eesti Kopsuliit


Eesti Kopsuliit kutsub kõiki tähistama

RAHVUSVAHELIST KROONILISE OBSTRUKTIIVSE KOPSUHAIGUSE (KOK) PÄEVA
20. novembril kl 14.00-18.00 Rahvusraamatukogu suures saalis

- Teave KOK-i kohta.

- Teave vanemaealise inimese südametervise ning liikumise ja toitumise kohta. 

- Kopsufunktsiooni mõõtmine.

Päevakava vt www.kopsuliit.ee