Kalluta kannatanu pea ja ülakeha ettepoole. .Foto: Shutterstock
Ninaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult. Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrgema või tugevama vooluna. Ninaverejooks tekib enamasti ninaõõne vigastuse või koljumurru tagajärjel.

Lastel võib ninaverejooksu tekitada ka n-ö viirusnakkus ehk külmetuse põdemine, vahel on sagedased verejooksud tingitud nina anatoomilisest iseärasusest. Ninaverejooksu ajal võib kannatanu rohkesti verd alla neelata või hingamisteedesse tõmmata, see võib põhjustada oksendamist või ägedat köha ning hingamisraskust.

Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur. Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, veetaoline, see on väga tõsine haigusnäht ja vajab kiiret abi.
Vanematel inimestel võivad ninaverejooksud ilmneda ka kõrgenenud vererõhu tõttu.

Ninaverejooksu puhul tuleb kannatanu asetada istuma. Vabasta tema kael ja rindkere rõivaste survest. Kalluta kannatanu pea ja ülakeha ETTEpoole. Käsi kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ninasõõrmed kinni (vajadusel pead seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks.

Kukla ja otsmiku piirkonnale võib asetada külma. Külmakotti (eriti jääkapist võetud „herned”) ei tohi asetada otse nahale! Külmakoti alla tuleks asetada rätik või mõni muu riideese!

Seejärel kontrolli, kas verejooks on lakanud. Kui ei ole, jätka sõõrmete kinnisurumist veel 10 minuti jooksul.

Kui tarvis, võib seda veel korrata. Vahepeal ära luba kannatanul pead tõsta. Juhul kui 30 minuti pärast ei ole verejooks lakanud või algab uuesti, vii kannatanu haiglasse või helista numbril 112 ja kutsu abi.
Pärast ninaverejooksu lakkamist soovita kannatanul vältida tugevat nuuskamist, köhimist ja füüsilist pingutust.