Brõnsa .
Suvel kui grillimisest isu otsas, toovad mõnusat vaheldust toidulauale juusturoad.

Kõigepealt väike spikker Maxima Juustuklubi kodulehelt meil veel üsna uudsete juustusortide kohta ning soovitused, kuidas juustude parimad omadused toidus kõige paremini välja tuleksid.

BRÕNSA

Brõnsa on pehme ja valge soolvees laagerdunud juust Bulgaariast.

Brõnsat valmistatakse kitse-, lamba-, pühvli- või lehmapiimast või hoopis nende segust. Traditsioonilised Bulgaaria salatid shopska ja ovcharska, mille poolest on Bulgaaria köök kuulus, poleks ilma brõnsata mõeldavad. Seda juustu aetakse vahel segi Kreeka fetajuustuga, kuid need, kes teavad brõnsat, tunnevad selle alati ära.

Bulgaaria salat

- 1 pikk kurk

- 5–6 tomatit

- 1 punane või roheline paprika

- 1 punane sibul

- 200–300 g brõnsat

- oliiviõli

- punase veini äädikat

- soola, värskelt jahvatatud pipart

Lõigake kooritud kurk pikuti neljaks ja tükeldage ühtlaselt. Viilutage sibul õhukesteks ketasteks, aga tomat ja paprika jätke suuremateks tükkideks. Murendage juust. Asetage köögiviljad taldrikule, kallake peale oliiviõli ja punase veini äädikas, lisage soola ja musta pipart. Puistake peale juust ning kaunistage salat mustade oliividega. Serveerige.

FETA

Feta on teravsoolase maitsega juust, mis meenutab pressitud kohupiima. Kreeklased on fetat valmistanud juba mitu tuhat aastat. Selle juustu valmistamise protsessi on kirjeldanud isegi Homeros oma “Odüsseias”.

Feta nime võib kanda ainult Kreekas tehtud juust – see nimetus on seadustega kaitstud. Fetajuustu valmistatakse lamba- ja kitsepiimast. Fetat süüakse eraldi või koos leiva ja oliividega, juust sobib suurepäraselt ka värske salati, pastatoodete, kana ja mereandidega.

Peedisalat fetajuustuga

- 3–4 marineeritud või küpsetatud peeti

- 1 ½ kurki

- 50 g pähkleid

- 250 g fetajuustu kuubikuid

- 2 sl valge veini äädikat

- 4 sl oliiviõli

- 1 sl peeneks hakitud tilli

- soola, pipart

Lõigake peet ja kurk ühesuurusteks tükkideks. Pange tükid kaussi ja lisage kuival pannil röstitud pähklid. Kastme valmistamiseks segage oliiviõli valge veini äädika, hakitud tilli, näputäie soola ja pipraga. Valage see salatile ning segage hoolikalt.

Asetage salat taldrikutele. Enne serveerimist puistake üle murendatud fetajuustuga.

MOZZARELLA

Mozzarella on lahja ja õrn, enamasti kerakujuline juust, mis on pärit Napolist. Legend jutustab, et see Itaalia juustusort sündis eksituse tõttu – nimelt olevat ajal, mil külmikuid veel ei olnud, juustukera kuuma vette kukkunud. Napoli mozzarella’t valmistatakse lehma- või pühvli­piimast. Lõuna-Itaalias tehakse autentset mozzarella di bufala’t ainult pühvlipiimast ning seda märgitakse alati ka pakendil.

Mozzarella juustukera moodustatakse originaalset keerutamis- ja lõikamistehnikat kasutades. Mozzarella sobib oliiviõlikastmega, värske kurgi ja tomati salati ning makaronidega. Suurepäraselt sobivad mozzarella’ga ka basiilik ja röstitud punane paprika.

Küpsetatud paprika, baklažaani ja mozzarella salat

- 250 g mozzarella’t

- 1 baklažaan

- 1 punane paprika

- 6 päikesekuivatatud tomatit

- 1 küüslauguküüs

- 10–12 sl mustade oliivide õli

- soola, pipart

- Prantsuse leiba

Küpsetage kuival pannil baklažaaniviilud ja laiadeks ribadeks lõigatud paprika. Röstige leib ning rebige tükkideks mozzarella. Asetage kõik kaussi, lisage basiilikut ning maitsestage soola ja pipraga. Valage salat oliiviõliga üle, segage õrnalt ja jätke
10–15 minutiks seisma.

Vahemere salat

- 3–4 tomatit

- 1 mozzarella-pall

- 12–15 musta oliivi

- 1 punane sibul

- pihutäis krutoone (krõbedaid saiakuubikuid)

- 1 küüslauguküüs

- 6 sl oliiviõli

- 3 sl palsamiäädikat

- peotäis värskeid basiilikulehti

- soola, pipart

Kastme valmistamiseks hõõruge küüslauk poole lusikatäie soolaga, segage palsamiäädika ja oliiviõliga. Tükeldage tomatid ja sibul ning rebige mozzarella tükkideks. Valage kaste salatile, lisage hakitud basiilikulehti, oliive, krutoone ning maitse järgi soola ja pipart.

KÕVAD JUUSTUD
Kõva juust
.

Parmigiano Reggiano on maailmakuulus kõva juust Itaaliast Parmast. Keldris hoitud aastate tõttu on see jahe, kuiv ning mureneb teravateks tükkideks. Parmesani retsepti leiutasid Parma mungad juba keskajal. Nende sõnul on tegu maailma kõige populaarsema juustuga.

Kõvad juustud on eriti hinnatud maitsega ning nende laagerdamiseks kuulub enam kui aasta hoolikat tööd.

Grana Padano on magusavõitu maitsega kõva juust, mis oma välimuselt väga parmesaniga sarnaneb.

Pecorino Romano on lambapiimast valmistatud ülisoolane kõva juust.

Džiugas on Leedu juustude uhkus, mida hindavad ka välisriikide gurmaanid.

Mida küpsem juust, seda kõvem ja tumedam see on.

Parmesani-sellerisalat

- 8 sellerivart

- 3 sl oliiviõli

- 2 sl sidrunimahla

- 4 sl riivitud parmesani

- 1 ½ klaasi keedetud valgeid ube

- 3 sl kuldseid rosinaid

- 40 g röstitud mandleid

- soola

- värsket maitserohelist või lehtsellerilehti

Lõigake seller ühtlasteks viiludeks. Kastmeks segage õli ja sidrunimahl riivitud juustuga. Valage see keedetud soojendatud ubadele. Asetage kõik ühte kaussi ning segage rosinate ja mandlitega. Maitsestage soola ja maitserohelisega.