Lõngad Foto: Vivika Veski
Viltimiseks sobib villane lõng, mida pole vanumise vastu töödeldud, sokkide kudumiseks aga selline, kuhu on lisatud polüamiidi.

Kuidas leida käsitööks õige lõng, selles aitab selgusele jõuda Novita Eesti juht Vaike Võisula.

Kui ahvatlev üks või teine lõng oma pehmuselt, värvilt või hinnalt ka ei tunduks, tasub kindlasti uurida ka lõngavöödet (kera ümber olevat etiketti). Seal on lõnga kohta kirjas hulk andmeid, mida enne kuduma või heegeldama hakkamist vaja teada.

Kaal

Villal on omadus imada endasse niiskust, seetõttu kõigub villatoki kaal eri niiskustingimustes märkimisväärselt. Rahvusvahelise standardiga on määratud lõngadele niiskusprotsendid, mille põhjal arvutatakse kauba kaal.

Pikkus

Lõnga mõõdetud pikkus meetrites. Kõrvalekalle on lubatud kuni 5%.

Materjal

Toorained avaldatakse protsentuaalselt. Esimesena on märgitud kiud, mida on kõige rohkem.

Kudumistihedus

Teavitab, mitu silma mahub 10 cm-le.

Vardad ja heegelnõel

Need numbrid on soovitatavad. Tegelikult valib iga kuduja vastavalt oma “käekirjale” vardad, millega saavutab õige kudumistiheduse.

Pesu- ja hooldusjuhend

Võib olla antud tingmärkidega.

Lõnga jämedusnumber

Nummerdatakse kas teks- või meetersüsteemi kohaselt. Teks-number väljendab 1000 m pikkuse lõnga massi grammides. Meetriline number väljendab ühegrammise lõngakoguse pikkust meetrites.

Lõnga-, värvi- ja partiinumber

Sama eseme lõngad peaksid olema samast partiist. Eri partiide vahel on alati väike toonivahe, mida kerasid võrreldes ei pruugi märgatagi, kuid mis valmis esemes jääb näha.

Lõngavööde tuleks säilitada ka pärast töö valmimist. Esiteks on seal kirjas pesujuhendid, teiseks läheb seda vaja, kui tekib tarvidus esitada pretentsioone, näiteks ese ei käitunud pesus ikkagi nii, nagu lubatud.

Kiud, millest valmistatakse käsitöölõnga

- Looduslikud:

loomsed – vill, siid

taimsed – puuvill, lina

- Keemilised

tehiskiud – viskoos

sünteetilised – akrüül, polüamiid

Kraasvill kratsib, kammvill on pehme

Vill hoiab hästi sooja. Imades keskkonnas niiskust, vabastab vill ka ise soojust. Villases sokis on jalal kuiv ja soe olla ka siis, kui sokk ise niiske.

Vill vanub. Soojuse ja niiskuse toimel avanevad villakiu pinnal olevad rakud. Kui villa siis hõõruda, takerduvad rakud üksteisesse ning kiud ei pääse tagasi oma endisesse asendisse. Vanudes tõmbub vill ühtlasi kokku. Tänu selle saab villa viltida.

Tänapäeval töödeldakse villa tehastes ka spetsiaalselt, et ta vähem vanuks. Sellisest villast valmistatud esemed kannatavad ka masinpesu.

Villakiud hülgab mustust ning villaseid esemeid on lihtne puhastada. Tänu kiudude elastsusele villased esemed eriti ei kortsu.

Liiga kuum kuivatamistemperatuur muudab villa nõrgemaks, samuti pikaajaline päikesevalgus. Seega ei tohiks villaseid esemeid kuivatada pesukuivatis ega ka päikese käes.

Vaike Võisula kuuleb alatasa, et keegi ütleb: “Ma ei saa villast kanda, kratsib!” Neile selgitab ta siis, et see, mis kratsib, on kraasitud vill, näiteks maavillane. Kraasvillas on kiud eri pikkusega ning risti-rästi. Kammvillast tehtud lõng on palju pehmem ja siledam – kiud on seal paralleelsed.

Rääkides villast, mõeldakse üldjuhul lambavilla, kuid villa saadakse ka teistelt loomadelt: angoorakitselt, alpakalt, kaamelilt, angooraküülikult jt.

Sageli segatakse villa mõne keemilise kiuga, et parandada vastupidavust ja langetada hinda.

Akrüüli kutsutakse ka kunstvillaks

Kõik keemilised kiud valmivad põhimõtteliselt ühtmoodi: tehakse ketruslahus või ketrusmass, surutakse see läbi peente avade, lastakse saadus hanguda. Keemilised kiud on looduslikest odavamad, samuti on nende puhul lihtsam jälgida, et kvaliteet oleks ühtlane.

Tuntumad sünteeskiud, mida käsitöölõngades kasutatakse on polüamiid, akrüül ja polüester.

Polüamiid on tuntud ka kui nailon või kapron. See on maailma vanim sünteeskiud, mille valmistamise meetod patenteeriti USAs 1938. aastal. On tugev ja vastupidav, mistõttu kasutatakse seda head hõõrumiskindlust nõudvates käsitöölõngades, näiteks sokilõngades. Kui lõnga koostises on 20–30% polüamiidi, on tema hõõrumiskindlus neli korda suurem kui puhtast villast valmistatud lõngal.

Polüester on tugev ja kortsumatu, kuid paljud inimesed tunnevad, et ihu vastas on see kuidagi ebamugav. Põhiliselt polüestrist koosneb näiteks Novita lõng, mis on valmistatud tagastatud plastpudelitest: 80% polüestrit, 20% akrüüli. Vaike Võisula soovitab sellest kududa näiteks aksessuaare.

Akrüül ehk polüakrüül on pehme, kerge ja soe, tundub villana. Erineb villast vaid selle poolest, et vill imab endasse niiskust, aga akrüülist sokkidega lähevad jalad märjaks.

Akrüül on tänapäeva käsitöölõngade seas vist kõige levinum kiud. On suhteliselt odav, seda kasutatakse ka koos villaga. Akrüülist koosneb Novita lõng Helen, mida Vaike Võisula nimetab eestlaste lemmiklõngaks. See on mõnusa struktuuriga ja erksate toonidega.

Puuvill gaasiga läikima

Puuvill on taimsetest kiududest halvim soojusjuht ja tundub seega soojem kui näiteks lina. Puuvillaseid tooteid on kerge pesta, kuna puuvill kannatab kõrgeid temperatuure (valged 95°, värvilised 60°) ja hõõrumist. Samuti kannatab tugevaid pesuaineid ja valgendajaid.

Kui puuvillast valmistatakse käsitöölõnga, siis kiud mesmeriseeritakse, s.t töödeldakse gaasikeskkonnas. Selle tulemusel muutub kiud tugevamaks ja läikivamaks.

Lina osakaal on käsitöölõngades väike. Kasutatakse kiusegudes tugevditena. Lina on kallis ja jääb pigem luksuskaubaks.

Kasutatud Novita Eesti koolituspäeva materjale