Foto: Hendrik Osula
Kunagise legendaarne proviisori Kaljo Mandre sulest ilmus 1990. aasta detsembrikuu Maakodus kogemuslugu sellest, et seljavalust võib aidata vabaneda ka lambavill.

„Võtsin ühe muserdatud inimese südamlikult vastu ja kuulasin ta kaebused ära. Kuuldu oli mulle üsna tuttav, sest see ühtis mu enda läbielatuga Saaremaal 40 aastat tagasi.

Kannatasin seljavalude all. Üks kohalik maarohtude tundja soovitas mul keeta võrdsetes kogustes mereadru ja noorte kadakavõrsete keedist, millele tuli lisada peotäis keedusoola.

Kuum keedis tuli panna linase riide vahele ja nii kuumalt, kui ihu kannatab, valutavale kohale asetada. Mähis kaeti vakstu ja pesemata lambavillaga.

Toimisin nõuannete kohaselt ja juba kolmanda kuuri järel olid valud kui käega pühitud. Sain terveks ja tänu jumalale pole seda ebameeldivat häda enam tundnud.

Ja veel. Jooge pohlavarre teed, mille materjal on korjatud varakevadel pärast lume minekut, ja vahelduseks ka klaasike kõrvenõgeseteed. Mind on need teed küll päris hästi aidanud.

Täpsemalt. Võtke üks lusikatäis mõlemat droogi klaasi vee kohta, ärge keetke, vaid laske 30 minutit kaane all tõmmata. Kümne päeva jooksul jooge lonkshaaval iga päev ühe klaasi jagu. Siis pidage mõni päev vahet ja kui tunnete, et tervis pole endiselt kiita, korrake teekuuri.

Hästi on valu vaigistanud ka varemerohu tinktuur, mida valmistatakse järgmiselt. Tükeldatud varemerohu juured valada üle 40% alkoholiga ning jätta paariks nädalaks sooja kohta seisma. Vahetevahel loksutada. Siis määrida sellega valutavaid kohti,” kirjutab Mandre.

„Pakun veel ühe läbiproovitud meetodi närvivalude, eriti peavalu vaigistamiseks. Keetke teeks üks teelusikatäis kvaliteetseid (õigel ajal korjatud) raudrohuõisi ja jooge kuumalt üks klaas.

Heitke pikali, katke end soojalt, sulgege silmad, püüdke mitte millelegi mõelda. Peagi rahunete ja valud vaibuvad.”