Et võtta ära asjatuid hirme ja avastada haigusi algstaadiumis, tuleb mehel juba varakult külastada androloogi või nõustajat.

Poisslastele on juba maast-madalast õpetatud, et mehed ei nuta. Loomulikult ei lähe sellises kasvatuskultuuris sirgunud mees arsti juurde, kui tal on mingeid kaebusi, liiati siis lihtsalt tervisekontrolliks. Ja täies keskeas oma kehast välja lennates tunneb tema hing suurt uhkust: jah, surin töölaua taga!

Kui te nüüd arvate, et jutt käib ainult eesti mehest, siis on see vaid pool tõde. Kui kokku lugeda meestekliinikute,
-nõustajate ja -arstide pea olematu arv kogu maailmas, siis tundub, et meessugu on juba eos määratud varajasele väljasuremisele. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas tunnustatud androloogi kui väga vajaliku spetsialisti staatust.

Just niisugust iroonilist, kuid murelikku juttu rääkisime Tartu meestekliiniku arsti ja noortenõustaja PAUL KORROVITSiga.

Millised on meeste nõustamisvõimalused praegu Eestis?

Ka meie meditsiinisüsteemis on paraku meestele, eriti noortele vähe tähelepanu pööratud. Meie vähesed androloogid on koondunud Tartusse ja Tallinna. Olukorda leevendab tõsiasi, et üle Eesti on tänaseks siiski loodud juba 18 noorte nõustamiskeskust. Need kuuluvad Eesti Seksuaaltervise Liidu alla, pakkudes nii noormeestele kui neidudele nõustamist, suguhaiguste testimist, vajadusel ka ravi. Eelmise aasta statistika näitab paraku seda, et nõustamiskeskuste külastajatest olid vaid 5% noormehed ehk siis alla 25-aastased mehed. Neidudel ja naistel on arsti juures käimine juba seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja rasedusega mõnevõrra loomulikum käitumismall.

Muide, maailma mastaabis on niisuguste nõustamiskeskuste tegutsemine suhteliselt haruldane, süsteemi oleme üle võtnud Soomest ja Rootsist.

Miks peaks noor mees nõustamiskeskusesse pöörduma?

Minu kindel veendumus on, et iga noor mees peaks enne täisealiseks saamist korra läbivaatusel käima. See võtaks ära palju asjatuid hirme, teisalt hoiaks ära tõsiseid haigusi. Paraku kulgevad mitmed põletikud, suguhaigused ja isegi vähk pikka aega ilma igasuguste kaebusteta. Lihtne läbivaatus võib aga kõike seda tuvastada. Ka seda, mida ükski analüüs ei näita - näiteks arenguhäireid.  

Kui aga noormees on täiesti terve ning arengus igasuguste kõrvalekalleteta, saame talle läbivaatuse käigus õpetada, kuidas end edaspidi kord kuus ise kontrollida, et olla oma jätkuvas heas tervises kindel. Samuti soovitan noormeestel tulla nõustaja juurde pärast partneri vahetust.

Küllap pöörduvad noored mehed teie poole alles siis, kui tekivad mingid kaebused?

Jah, aga paraku võib siis olla juba hilja. Noorte meeste kõige kardetum haigus on munandivähk, mis algstaadiumis valusid ei anna. Meie juurde jõuavad nad sageli siis, kui munand on juba väga suureks läinud ning vähk seega kaugelearenenud. Siin olekski abi iseenda süstemaatilisest läbivaatusest. Ohu märk on see, kui munandi koostis ei ole ühtlane ja katsudes on tunda valutut tükki.

Munandivähk ongi peamiselt noorte meeste haigus, eesnäärmevähk esineb pigem üle 45-50-aastastel meestel. Eesnäärmevähk sõltub meessuguhormoonide tasemest, olles seega seotud muutustega keskeas.

Nii munandi- kui eesnäärmevähk on oma esimestes staadiumides üsna kergesti arsti poolt diagnoositavad ning ka edukalt ravitavad. Munandivähk on väga agressiivse kuluga, oma töö võib ta ära teha juba mõne kuuga. Kui vähikolle on vaid ühes munandis, siis on selle ravi või eemaldamise puhul elulemus üle 95%.

Ka pooled suguhaigused on paraku kaebustevabad. Meie juurde jõuab enamasti hoopis haigestunud noormehe partner. Nii on näiteks meil enim levinud suguhaiguse klamüdioosi puhul, mis on tegelikult üsna kergesti ravitav, 60-65% haigusekandjad, kes sellest ise teadlikud pole.

Millised haigused veel peale suguhaiguste ja vähi noori mehi ohustavad?

Sagedased on kusetrakti- ja eesnäärmepõletikud. Nende põhjuseks peetakse meie niisket kliimat ja kaitsmata vahekordi.

Sageli ei kaasne põletikuga mingeid kaebusi, kuid võib ka juhtuda, et paar päeva on kusemine valulik, siis läheb see mööda. Vahel ei tühjene põis päris lõpuni, tualetis käiakse mitu korda tunni jooksul. Või esineb järeltilkumist. Tavaliselt mehed harjuvad sellega ära, vanemad peavad seda ealisteks muutusteks. Ent kui nüüd arsti juurde ei minda, võib põletik muutuda krooniliseks. Paraku ollakse üha enam seisukohal, et väljaravimata põletikel on seos hilisema viljatusega ning ka eesnäärmevähiga. Enamgi veel - meedikud arvavad, et nii eesnäärme suurenemine, eesnäärmepõletik kui ka -vähk on ühe ja sama haiguse eri avaldumisvormid. Eesnäärmepõletikku põeb elu jooksul kuni 50% meestest. Uurisin oma doktoritöö jaoks 550 noormeest vanuses 17-21 aastat ning neist 20%-l oli eesnäärmepõletik.

Krooniliste põletike tekke riskifaktorid igas eas meestel on näiteks istuv eluviis, sest siis on vaagnapiirkonna verevarustus häiritud. Kui põletik sisse lööb, on seda raske ravida. Samuti kuuluvad riskigruppi näiteks kaugsõiduautojuhid, kes peavad töö ajal taluma liigset vibratsiooni.

Kas on ka selliseid rõõmsamaid pöördumise näiteid, kus hirmul on suured silmad?

Pean tunnistama, et õnneks on hakanud noormehed rohkem nõustamiskeskusi külastama.

Noorte meeste põhiline hirm on sageli tingitud teadmatusest. Sageli ei tea nad, kuivõrd nende suguelundite ehitus ja funktsioneerimine on normaalsuse piires, kustmaalt algavad kõrvalekalded.

Nõustajana olen viie aasta jooksul kogenud, et vahel tuntakse tarbetut hirmu oma kehaliste muutuste suhtes, mis mahuvad siiski normi piiresse. Näiteks tullakse tõsise murega, et sugutipea serva taha on tekkinud kahes-kolmes-neljas reas 1 mm läbimõõduga punnikesed. Neid nimetatakse pärlpaapuliteks ning need esinevad ligikaudu pooltel meestel. Valu nad ei tee ning on selles mõttes sama süütud ja isikupärased kui tedretähnid.

Just igasuguste hirmude äravõtmiseks avame noormeeste tervisele pühendatud võrgulehekülje noorte.kliinik.ee. See on esimene omataoline lehekülg, mis pakub arusaadavas keeles usaldusväärset eestikeelset infot noormeeste tervise kohta. Leheküljel on ka rohkelt fotomaterjali, et noor mees saaks tõepoolest oma suguelundite normaalsust või kõrvalekaldeid hinnata. Kõrval on selgitavad tekstid - anname juhiseid, millised on ohu märgid, mis viitab haigusele jne. Näiteks mida võib kuseteedest erituda, mida mitte.

Usun, et see portaal on meie noortele suureks abiks, sest uuringud on näidanud, et emaga saavad oma seksuaalkäitumisest ja -tervisest rääkida 70-80% neidudest, kuid isaga vaid 2% noormeestest.