Lumekarva vilditud kott on kaunistatud tagasihoidlike pärlitega. Astrid Lepik
Jahedal ning niiskel ajal on mõnus enda läheduses hoida soojad esemed. Isegi pisut külma saanud sõrmed tunnevad rõõmu, kui puutuvad vastu vilditud materjali.

Märgviltimiseks pange valmis pesukauss, pesuseep, soe vesi, aluskile ning loomulikult villaloor. Seep riivige enne ära, nii lahustub see vees kiiremini. Laotage villaloor kilele ja piserdage sellele seebivett ning hakake kätega ettevaatlikult loori hõõruma.

Villaloori jaotamisel võiks arvestada sellega, kui suurt eset soovite. Siis pole hiljem tarvis muretseda, kuidas servad ühtlaseks lõigata – pigem las jäävadki pisut ebaühtlased, see lisab esemele omapära.

Kui viltimisel tekivad mõned hõredamad kohad, asetage sinna õhuke kiht loori ning jätkake hõõrumist. Kui loor hakkab juba kokku jääma, võib selle korraks külma vette kasta, seebivee välja pesta ja kuivaks pigistada. Seejärel taas sellele leiget vett piserdada ning käte vahel edasi rullida. Korrake seda protseduuri mitu korda, kuni kott on saanud sobiva tiheduse ja asetage kuivama. Kuiv vilt murdke kokku, õmmelge servad kokku, kinnitage salanööp koti sulgemiseks ning soovi korral kaunistage kott pärlitega.