Sirje Õnnis sätib tikitud kostüüme huvilistele uudistamiseks tänavusel maamessil. Foto: Pille Hermann
Tikanditega kaunistamine on muutunud üha populaarsemaks. Tikitud sallid, kindad, seelikud, mantlid − neid kõiki võib tänavapildis kohata. Kuid kas olete midagi kuulnud hobukostüümidest?

Sirje Õnnis on võtnud nõuks rahvusmotiivid hobukostüümidele tikkida. Ja tegu on väga omanäolise loominguga.

Joonistamine ja tikkimine on Sirjet aastakümneid paelunud. Huvi selliste kostüümide vastu sai alguse põhikoolis, kui ta luges raamatut “Kolm musketäri”. Nii joonistaski ta pabernukud ning neile selga kostüüme. Aga aeg läks ja huvi nukkude vastu kadus. “Kümmekond aastat hiljem, kui töötasin Türil lasteaias, viis töökaaslane Pille Paal mind UKUsse, kus alustasingi oma tikkijakarjääri. Tõsi, mitte kauaks, sel korral vaid kolmeks aastaks. Aga huvi ja soov tikkida jäi,” räägib Sirje Õnnis.

Sirje töötas aastaid siseviimistlejana ning hobi korras tikkis ka rõivaid ja sisustustekstiile: “Mõte oma pisikesest ärist mõlkus peas juba 1995. aastast, aeg oli lihtsalt selline, ning töö siseviimistlejana ja kokkupuude sisekujundajatega andis ainult hoogu juurde. Tõsine tikkimine algas, kui Säreveresse kolisime ja noorem tütar Merle hakkas Maie Kuke juures Türi Maamajanduskooli (praegu Järvamaa Kutsehariduskeskus − toim) tallis ratsutamistrennis käima.”

Võidusoov ajendas tikkima

Peale ratsutamistrennide korraldas Maie igal aastal lastele “rebasejahti” ja “aadlipreilide moe-show’d”. Toimus ka parima kostüümi konkurss ja loomulikult tekkis Sirjel soov seda võita. “Liiati oli tütrel imeilus must hobune Melaneesia,” jutustab Sirje oma loo sellest, kuidas ta hobukostüümide tikkimise juurde sattus.

Nii ta neid kostüüme igal aastal juurde tegigi, eelkõige ikka oma tütre jaoks. Kuna töö on põhjalik ja käsitsi tikitud kostüümid väga väärtuslikud, hoidis ta neid ka hoolikalt alles. “Koostöös Kirna Talliga oleme igal aastal osalenud mitmel hobu-
üritusel ning teinud kostüümi-
show’d, kus aastate jooksul valminud kostüüme kasutada saab. Ja sellised lavastused on külastajatele alati pilkupüüdvad,” jutustab Sirje oma tegemistest.

Samas on kostüümide tikkimine väga töömahukas. Ühe kostüümi disainiks ja tikkimiseks (hobune ja ratsanik) kulub kaks-kolm kuud. USAs ja Prantsusmaal on hobu-show’d väga populaarsed − Sirje on leidnud kontakte ning ka sinna kostüüme tikkinud. Kes ise sellist aega ei leia ning ka tikkimises väga tugev ei ole, saab kostüüme ning muidki tikanditega kaunistatud rõivaid ja sisustustekstiile Sirjelt tellida. “Praegu on kõige populaarsem Muhu tikand rõivastele või aksessuaaridele,” räägib ta tellitud töödest.

Justkui tikkimine veel vähe aega nõuaks, tunnistab Sirje, et tema kireks on lapitehnika ning dekoratiivvärvimine. Viimastest eelkõige kõikvõimalike esemete aaderdamine, näiteks väga vana tehnika, õlleaaderduse kasutamine.

Sirje töödega saab tutvuda

- www.facebook.com/MaSiMeDecorativeOu

- http://horseblankets.blogspot.com

- http://lapitekid.blogspot.com