Foto: Shutterstock
Vereurmarohi kasvab varjulistes kohtades ning on kergesti äratuntav sinakasroheliste lopsakate lehtede ja väikeste kollaste õite poolest.

Taimevart murdes tuleb sealt joodikarva vedelikku, millega on ajast-aega soolatüükaid ravitud.

Taimemahl on sööbiv ja mürgine ning õisi-lehti suhu toppida ei maksa.

Teine lugu on ürtidest valmistatud tõmmisega, mis aitab juues halbade kasvajate vastu ning on eriti tõhus kollatõve raskemate vormide puhul, turgutades maksa ja alandades turseid.

Proviisor Kalju Mandre soovitab raamatus "Saialillesuvi" võtta vereurmarohu ürti (värsket taime või kuivatatult) teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua klaas päevas lonkshaaval. Maksahaigetel, eriti raskemate (kollatõve) vormide korral juua kuni 3 klaasi päevas, lisades mett.

Aive Luigela sõnul on sellel ravimtaimel ka teisi kasutusvõimalusi: mahlaga kuristatakse kurku ja reuma, podagra või küüneseene korral määritakse mahla või tinktuuri nahale. Mahla asemel võib kuivatatud taimest teha tõmmist või värske taime tinktuuri ja sellega probleemseid kohti määrida.

Portaal Seemnemaailm.ee lisab, et hästi aitab vereurmarohi ka psoriaasi puhul, nahatuberkuloosi varajases staadiumis, konnasilmade, soolatüügaste, kondüloomi, soolestiku polüüpide, emakakaela erosiooni, soolestiku ja kõri papilloomi puhul. Sobib kasutada igasuguste ekseemide, vinnide ja sammaspoole raviks. Soodustab mitmesuguste haavade paranemist.

Kahjuks on aastatuhandete jooksul inimene suutnud hankida endale niipalju haigusi, et vereurmarohi ei suuda neid kõiki ravida.

Foto: Shutterstock