Infektsiooniarst Irja Lutsar ei usu, et inimkond on resistentsuse tõttu ohustatud liik. „Inimene on ilma antibiootikumideta mikroobidega kokku puutunud ikka väga palju kauem kui koos antibiootikumidega,” ütleb ta. Foto: Hendrik Osula
Üle aastakümnete leiti taas uus antibiootikum. See leevendab hirmu, et uusi antibiootikume pole võimalik avastada. Samal ajal aga ähvardab resistentsus inimesi rohkem kui kunagi varem.
Eelmisel nädalal avastasid Saksa ja USA teadlased uue antibiootikumi, mis kuulub täiesti uue toimemehhanismiga klassi. Viimane säärane avastus tehti ligi 30 aastat tagasi. Seetõttu olid paljud teadlased arvamusel, et uute toimemehhanismidega ja seega ka mikroobidega varasemast efektiivsemalt võitlevate antibiootikumide leiutamine on takerdunud, kui mitte võimatu.

Nüüd tõendasid teadlased vastupidist ja annavad lootust, et uute toimemehhanismidega antibiootikumide avastamine ei ole võimatu. Uus ühend, mis sai nimeks teiksobaktiin, mõjub selle avastanud teadlaste hinnangul kõige hirmuäratavamatele bakteritele, nagu MRSA ja tuberkuloositekitaja. Kõige olulisem on aga see, et teiksobaktiini molekulaarse struktuuri tõttu usuvad teadlased, et selle vastu resistentsuse tekkimine on väga keeruline. See on maailmas järjest resistentsemate bakteriaalsete infektsioonide tõttu äärmiselt oluline.