Kus on vaja tegevusluba?

Seda, kas ELi riigid on oma giidide tegevust reguleerivate õigusaktidega läinud vastuollu EÜ lepinguga, saab teada kohtupraktikast. Eriti palju näiteid selle kohta pole, viimane Euroopa Kohtu otsus pärineb 1994. aasta 22. märtsist, kui Euroopa Ühenduste Komisjon leidis, et Hispaania rikub EÜ lepingu sätteid.

"Toonased Hispaania õigusaktid nägid ette, et giidid ja giid-tõlgid peavad enne ametisse asumist tegema eksami ja eksamile lubatakse vaid Hispaania kodanikke. Eksami eduka tulemuse korral saab giid tegevusloa. Õigusaktid nägid ette, et kõik turismigrupid võisid kasutada üksnes nende giidide teenuseid, kes omasid tegevusluba. Seadus nägi ette ka võimaluse karistada tegevusloata isikuid," kirjeldas Lõhmus.

Euroopa Ühenduste Komisjon pidas taolist korda vastuolus olevaks EÜ lepingu teenuste vabaduse põhimõttega ja esitas Euroopa Kohtusse hagi. Kohus nõustus komisjoniga ja leidis, et nõue, mille kohaselt välismaise turismigrupiga reisival giidil peab olema Hispaania tegevusluba, rikub teenuste vabadust juhul, kui giid jagab grupile teavet väljaspool muuseume või ajaloolisi mälestusmärke.

"Seega kohus ühelt poolt tunnistas, et üldist teavet turismigrupile võib jagada ilma tegevusloata," selgitas Uno Lõhmus. "Teiselt poolt andis kohus mõista, et selgituste andmine muuseumides ja ajalooliste monumentide kohta võib nõuda eriteadmisi, mida tuleb kontrollida eksamiga, mistõttu tegevusluba võib olla tööks vajalik tingimus."

Mida kohus ajaloolise monumendi all silmas pidas, jääb kohtunik Lõhmuse sõnul siiski teadmata. "Küsimuseks jääb, kas näiteks muinsuskaitse all olev vanalinn on ajalooline monument."

Seisukohta, et giid võib ilma tegevusloata jagada selgitusi väljaspool muuseumi ja ajaloolisi mälestusmärke, on Euroopa Kohus väljendanud ka mitmes varasemas otsuses (Otsus 26.02.1991: C-180/89 Komisjon vs. Itaalia; Otsus 26.02.1991: C-154/89 Komisjon vs. Prantsusmaa).

Uus direktiiv asja ei halvenda

12. detsembril 2006 võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, mis esmakordselt reguleerib teenuste osutamise tingimusi Euroopa Liidus. Seda direktiivi kohaldatakse ka giidide ja reisijuhtide tegevusele, kuigi nende kohta eraldi sätteid direktiivis ei ole. Liikmesriigid peavad oma õigusaktid selle direktiiviga kooskõlla viima 28. detsembriks 2009.

Direktiiv ei välista Uno Lõhmuse sõnul siseriiklike nõuete ja tegevuslubade saamise korra kehtestamist giididele, kuid seda eeldusel, et nende saamine ei oleks liialt keeruline ega diskrimineeriks giide rahvuslikkuse põhimõttel.

"Direktiivi kohaldamise kohta kohtupraktikat veel ei ole," ütles Lõhmus. Seepärast ei ole ka päris selge, kas direktiivi reeglid teevad muudatusi giiditeenuse kohta käivasse kohtupraktikasse. "Usun siiski, et seni kohtupraktikas väljendatud põhimõtted jäävad kehtima," ütles Lõhmus. "Euroopa Kohtul pole tavaks vabadusi piirata, pigem on suund õiguste ja vabaduste laiendamisele."