Foto: Repro
Just talve lõpul kipub kevadeootus muutuma väljakannatamatuks ja püsivat pimedust on järjest raskem taluda. Aga kui õues on endiselt jahe ja niiske, saab kevade hinge tuua valgusteraapia abil.

Värska Sanatooriumi ja Veekeskuse turundusjuht Nelly Must selgitab, et valgusteraapia on hea abiline neile, kes kipuvad kannatama sügistalvise masenduse või lihtsalt üldise meeleolulanguse käes. Kui loomulikku päevavalgust on vähe, toodab ajus paiknev käbikeha rohkelt melatoniini, mistõttu ilmnevad masenduse või koguni depressiooni sümptomid.

“Valgusteraapia lambivalguse toimel melatoniini tootmine ajus aga langeb ja sümptomid vähenevad. Samas on leitud, et valgusravi alandab ka prolaktiini – kõrge prolaktiini tase põhjustab depressiooni,” selgitab Nelly. Samuti turgutab teraapia immuunsüsteemi, elavdab verevarustust ja parandab rakustruktuuri.

“Valgusravi sobib kõigile, imikust vanurini,” kinnitab Nelly ning tõdeb, et sümptomid võivad ilmneda ka lastel ja teismelistel ning neilgi tuleks pilk peal hoida ja vajadusel võsukesed teraapiasse suunata.

Põhjamaalaste probleem

Nelly sõnul on tuntud tõde, et tervena püsimiseks peaks inimene iga päev vähemalt ühe tunni päikese käes viibima. Teatavasti pole meil siinkandis aga sugugi mitte iga päev päikest kusagilt võtta, mistõttu ongi päikesepuuduse ehk sesoondepressiooni sümptomid levinud eelkõige Põhjamaades.

Selle tundemärgid hakkavad ilmnema juba sügisel ja võivad kesta isegi varakevadeni: suureneb unevajadus ja magusaisu, kiputakse liialt sööma, vähenevad otsustusvõime ja aktiivsus, tööd jäetakse kergemini tegemata, piinab väsimustunne, seletamatu sisemine pinge, ärrituvus, meeleheide. Samuti väheneb seksuaalne huvi, kõik tüütab. Haigusedki hakkavad kergemini külge.

“Inimestel on sageli väga raske uskuda, et selle kõige taga peitub kõige tavalisem päikesevalguse puudus,” tõdeb Nelly.
Suurim riskirühm on 20–40aastased naised: suisa 90 protsenti valgusteraapia patsientidest ongi naissoost, mehed millegipärast päevavalgusest kuigi suurt puudust ei tunne ja peavad teemat vähetähtsaks, kinnitab Nelly.

Töökoht mängib rolli

Olulist rolli päikesepuuduse tekkimisel võib Nelly sõnul mängida ka töökeskkond: riskirühma kuuluvad need, kes töötavad kunstliku valgusega akendeta kontorites või suisa keldriruumides, samuti teevad karuteene öised vahetused ja lennureisid, mis eeldavad pidevalt ajavahega kohanemist.

Pahatihti ei saa inimesed aru, mis neid vaevab, niisiis ei pruugi nad enese ravimise vajadust sugugi mõista.

“Tõsise sesoondepressiooni all kannatajad, kes on jäänud abita, võivad toime panna päris rumalaid tegusid. Nad ei saa sageli ise muutuste põhjustajast arugi, enne kui keegi toimuvat ei selgita,” tõdeb Nelly.

Kui probleemi olemus on ära tabatud, ei oska inimesed aga endiselt kahtlustada, et abi võib saada nii lihtsast asjast nagu valgusteraapia. “Tavaliselt otsivad sesoondepressiooni all kannatavad inimesed esmalt abi antidepressantidest, et tõsta organismis heaoluhormooni ehk serotoniini taset. Serotoniin on kesknärvisüsteemi töös oluline aine, selle vähesuse või liigse ärakasutamise tõttu tekivadki inimesel meeleoluhäired, kergemal või raskemal kujul kurvameelsus kuni tõsise depressioonini välja,” räägib Nelly.

Tablettravi ei pruugi olla aga sugugi vajalik: sarnaselt antidepressantidega toimib valgusteraapia, mis tõstab meeleolu, lisab reipust, ega tekita erinevalt ravimitest ebameeldivaid kõrvaltoimeid.

Kunstpäike aitab

Nelly sõnul saab valgusteraapiast abi 75 protsenti sesoondepressiooni nähtudega inimestest. Seansid toimuvad spetsiaalse päevavalgust imiteeriva valgusekraani, justkui omamoodi kunstpäikese abil. Samas puuduvad nendel valguslainetel nahale kahjulikud UVA- ja UVB-kiirgused.

Ekraan, millest umbes 50 cm kaugusel inimene seansi ajal istub, on ca 15 korda eredam kui tavaline toavalgusti.

Valguse läheduses tuleb istuda 20–40 minutit ja mõju avaldub juba pärast esimest seanssi: inimene tunneb end energilisemana. Seansi ajal võib Nelly sõnul lugeda raamatut või ajakirja või tegelda mõne muu rahuliku tegevusega, kuid üks kord minutis tuleks paari sekundi vältel vaadata valgusallika poole, sest teraapiana mõjub valgus silma võrkkesta kaudu.

Esimene seanss võib olla silmadele harjumatu, aga see möödub kiiresti. “Nähud on tingitud sellest, et talveperioodil ei ole silm ereda valgusega harjunud,” selgitab Nelly.

Selleks et teraapia püsivalt mõjuks, tuleb läbi teha umbes kolmenädalane kuur igapäevaste seanssidega ja vajadusel korrata kõike paari kuu möödumisel. “Kõige parem oleks kuur teha ennetavalt,” soovitab Nelly. Arsti saatekirja protseduuriks vaja ei ole, küll aga tasuks diagnoosiga inimestel oma raviarsti teavitada.


Kellele sobib valgusteraapia?

Kuigi valgusteraapia on kerge protseduur, millel pole kõrvaltoimeid ega vanusepiiranguid, ei sobi see siiski päris kõigile. Kuna valgus on ere, on teraapia vastunäidustatud inimestele, kes põevad silma võrkkesta haigusi või tarvitavad fototundlikke ravimeid: näiteks klorohhiini, liitiumi või fluoksetiini. Kas teraapia teile välja kirjutatud ravimitega sobib, saate teada ravimi infolehelt.


Valgusteraapia seansid

- Tallinn: Tiina Tervisetuba, Paldiski mnt 77
- Viimsi: Viimsi Spa, Randvere tee 11
- Tartu: KehaMeeleKool, Rüütli 4
- Pärnu: sanatoorium Tervis, Seedri 6; Villa Medica, Villa 6
- Pärnu Haigla heaolukeskus, Ristiku 1
- Rakvere: Biore Tervisestuudio, Laada 3a
- Põlvamaa: Värska Sanatoorium, Väike-Rõsna küla

Valgusteraapia.