Päikesekiirguse ohtusid nahale sa juba tead, aga kas oskad oma nahka kaitsta ka sinise digivalguse eest?
UVA ja UVB kiirte lainepikkused on 280nm-400nm (nanomeetrit), järgmine lainepikkus kuulub sinisele valgusele — 380nm-500nm. Sinine valgus eraldub nii päikesest kui ka arvutitest, telefonidest, telekatest ja muudest digitarvikutest. Viimasel ajal on hakatud palju rääkima sinise valguse kahjulikkusest nahale. Ma ei tea kui palju te vaatate nahahooldustoodete reklaame, uudistate ajakirju või uurite netiavarusi, aga järjest rohkem räägitakse sellest, et nahka on vaja kaitsta päikese, saaste ning sinise ehk digivalguse eest.
Praeguste uuringute kohaselt on selgunud, et sinine valgus lainepikkustel 380nm-400nm on nahale kahjulik, aga see kahjulikkus muutub väiksemaks 400nm-500nm vahel. Milles see kahjulikkus siis seisneb? Pikaajaline kontsentreeritud valguskiirgus võib põhjustada naha ebaühtlast tooni (erinevad laigud) ja kahjustada naha loomulikku kaitsekihti. Nahk on vastuvõtlikum stressifaktoritele, mis põhjustavad fotovananemist ehk vananemisilminguid, mis on tingitud liigsest valgusest.
Päike on suurem sinise valguse allikas kui mistahes digiseade, aga telefonid ja arvutid on meie nahale märksa lähemal kui päike. Ja siinkohal on kaugus see mis loeb. Olen kuulnud, et noored vaatavad oma telefone 5 korda rohkem kui nende vanemad. Muidugi on see üldistus, sest palju on hoopis vastupidiseid näiteid, ning omamata liigseid teadmisi silmade kohta tundub, et hoopis suurema „paugu” kui nahk, saab meie nägemisaparaat. Ettevaatlik tasub olla mõlema pärast.
Praktiline nipp: Õhtuti võib digiseadmed lülitada ka kollase ehk öövalguse peale. Kui teil on see võimalus, siis tasub proovida. Veel on olemas sinise valguse blokaatoreid, aga nende osas on mitmeid eriarvamusi, sest öeldakse, et sinine valgus teeb erksamaks ja päeval on see pigem hea.
Puudutan siin ka seda teemat, et sinist valgust kasutatakse teatud juhtudel ravi eesmärgil. Kes mäletab sinist lampi, millega nohu raviti? Mul on selline mälupilt, et haigevoodis lamades toodi salapärane sinine lamp kapist välja ning ema ja vanaema hoidsid seda kordamööda minu väikese näo kohal. Ma ei tea küll, et see terveks oleks teinud, aga lisaks sinepiplaastritele ja kuppudele tuli haigele lapsele ikka sinist lampi ka teha. Sinist valgust kasutatakse ka teatud nahamurede, eriti just bakterite ja akne puhul. Seega saame väita, et valgus iseenesest ei ole halb. Paha on liialdamine.
Millised ained nahahooldustoodetes aitavad kaitsta sinise valguse eest?
Enamus tuntud antioksüdante annavad nahale tugevama kaitsevõime: C-vitamiin ja E-vitamiin, viinamarjaseemne õli, roheline tee, vetika ekstrakt, paljud marja-ja taimeekstraktid. Nii toredad ja vajalikud kui antioksüdandid ka pole, kiireid ja silmaga nähtavaid tulemusi nendega ei saa. Tegu on nö aeglase mõjuga komponentidega.
Antioksüdantide mõju muutub tugevamaks kui neid lisada ühte tootesse koos peptiidide, hüaluroonhappe, retinoli ja teiste aktiivainetega. Üks komponent, mida ma soovin eriliselt rõhutada ja esile tõsta on niatsiinamiid ehk B3 vitamiin. Tegu on multitalendiga, mis annab vastavalt kontsentratsioonile erinevaid toimeid:
- 2-3% annab kaitse linnasaaste eest, sinise valguse eest ning niisutava ja rahustava mõju. Lisaks taastab naha kaitsevõimet.
- 4% vähendab vistrikke, punne (lisaks eelmainitud omadustele)
- 5% annab vananemisvastase ja jumet ühtlustava mõju (lisaks kõik eelnev)
Niatsiinamiid ei ole üldiselt pirtsakas. Seda komponenti on lihtne sobitada erinevatesse kreemivalemitesse ja iga nahatüübiga. Üks probleem sellel vitamiinil muidugi on, see on sobimatus C-vitamiiniga. Need kaks toovad välja teineteise halvad omadused ja võivad muuta naha hoopis tundlikuks. Jälgige kindlasti toodete INCI liste!
