Su küüned on haprad ja lõhenevad? See võib olla põhjuseks
Kergesti murduvad kasvuhäirete tõttu kollakashalliks muutunud läiketa ja kõhetunud küüned. Peale krooniliste haiguste (näiteks kilpnäärme- ja närvisüsteemihaigused, aga ka alkoholism) võivad kasvuhäired tekkida eriti kaltsiumi- ja fosforiidipuudusest, aga ka A- E- B- C- ja D- vitamiini ning biotiini vaegusest. Küüned võivad hapraks muutuda ka nendel, kelle organismis on puudus küllastumata rasvhapetest. Küllastamata rasvhappeid saame muuhulgas kalast ning taimeõlist.
Küüned võivad hapraks muutuda ka käisitsi pesu pestes, kokkupuutel külma või kuuma veega, samuti olmekeemiaga. Seega saab oma küüsi kaitsta, kui kasutame kodukeemiat tarvitades kummikindaid.
Lõhed ainult ühel küünel või pidev ühe küüne murdumine on enamasti vigastuse tagajärg. Küünte lõhesid võib soodustada ka nende närimine.
Liiga sage lakkimine ja laki eemaldamine selleks mittesobiva vahendiga võib küüsi oluliselt kahjustada — need muutuvad matiks või isegi ebatasaseks. Otseselt see protseduur aga küünte lõhesid ja murdumist ei põhjusta.
Küünte muutused kaasnevad mõnikord ka krooniliste nahahaigustega. Näiteks seenhaiguse korral võivad küüned muutuda liiga õhukeseks ning murduda. Samuti võivad küüned haprad olla neil, kellel on väga kuiv ning lõhenenud nahk.
Ka habraste küünte puhul tuleb kindlasti nõu pidada nahaarstiga, kes selgitab välja põhjuse ning määrab vajadusel ka ravi. Kui küünte haprust ei põhjusta mõni krooniline haigus, võime neid tugevdada, kui sööme rohkem vitamiinirikkaid toite ning värvime küüsi harvemini.
