2. Iga kurgiseeme ei sobi avamaal kurgi kasvatamiseks. Põltsamaa tehas jagab koostööpartneritest talunikele kevadeti spetsiaalsed kurgiseemned, mis on vastupidavad ja hea saagikusega. 25 hektaril valmib 1200 tonni kurki aastas, millest valmib pea 4 miljonit purki kurgihoidiseid.

3. Enamik kurke pannakse purki käsitsi: keskmiselt paneb töötaja päevas purki 6500 kurki. Purke pesevad, kaanetavad ja sildistavad siiski spetsiaalsed seadmed. 


4. Kurgid ei kasva Eesti põllul ka juunikuus ilmataadi armust. Põllule peenarde sisse on paigaldatud niisutussüsteem, mis tagab piisava hulga vett ka põuasel perioodil. Peenarde peale käib katteloor, et kurgitaimi heitliku ilma eest kaitsta. Esimesed avamaakurgid valmivad jaanipäevaks, aga päris saaki hakkab saama juuli teisel nädalal. Kurk kannab vilju peamiselt juulis ja augustis, aga soosiva ilma korral võib kurke korjata põllult veel septembri keskpaigani. 


5. Kurkide käsitsi korjamine on erakordselt tööjõumahukas – suurtelt põldudelt võib päevas tulla mitu tonni kurki. Kurke tuleb korjata täpselt õigel ajahetkel, sest ülekasvanud kurgid enam purki ei sobi. Kõik suuremad talunikud on hankinud kurkide korjamiseks spetsiaalsed lavad („lennukid“), mille peal saab kuni 20 inimest korraga kurke korjata. Korjelava jõudis Eestisse esmakordselt 1990. aastate lõpus, mis Põltsamaale kurke kasvatanud Pärnumaa talunik selle soomlaste eeskujul oma korjajatele ehitas.

6. Kurgikasvatuses toimub pidevalt innovatsioon, mis seisneb tihtilugu väikestes detailides. Kui varasemalt oli kurgikasvatamisel kasutatava multšikile põllult kokku korjamine sügiseti suur ja tüütu töö, siis nüüd on kasutusel keskkonnasõbralik maisitärklisest valmistatud kile, mille saab sügisel lihtsalt maasse künda, kus see kiirelt ära laguneb. 


7. Põltsamaa oli Eestis esimene tootja, mis võttis kasutusele lihtsalt avatavad purgikaaned – marineeritud kurgi ja teiste hoidiste müük kasvas seejärel hüppeliselt. 


8. Põltsamaa tootevalikus on 18 erinevat kurgitoodet. Kõige populaarsem kurgitoode on Põltsamaal välja mõeldud viilutatud võileivakurk, mis ongi mõeldud leivakattena kasutamiseks. Kui toode esmakordselt turule tuli, helistas üks pahane klient laupäeval tootmisesse ja kurjustas, et uus toode on imeliku maitsega. Temaga vestelnud töötaja soovitas panna kurgiviilu leivale ja proovida, kuidas kurgi maitse sellest muutub. Klient helistas hiljem tagasi, vabandas oma ärritumise pärast, ning tänas ja kiitis, et võileival on sellel kurgil tõesti hea mekk. Tänaseks pole Põltsamaal sündinud võileivakurk menukas üksnes Eestis, vaid ka Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.

9. Kurgitootjad on harjunud, et enamik inimesi räägivad küll hapukurgist, aga mõtlevad seejuures pea alati marineeritud kurki. Põltsamaa kõik erineva maitsega hoidisekurgid on marineeritud, mitte hapendatud.

Orkla Eesti Põltsamaa tehas tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Kuigi eestlase jaoks seostub Põltsamaa esmalt marineeritud köögivilja, purgisupi ning mahla ja smuutiga, siis tootmist alustati sada aastat tagasi veinist, peatselt lisandusid ka mahl ja kohv. 


Jaga
Kommentaarid