Loomaaia kõrvitsapidu Foto: Rauno Volmar
Maailmas ei ole looma, lindu, kala ega putukat, mida mingil ajal ei oleks hautatud, smooritud, praetud või grillitud. Vahel tekib ikka loomaaias ringi liikudes küsimus kuidas maitseks tükk elevandiribi, pingviinifilee või mõne püütoni hautis. Inimesed, kes on neid maitsnud, räägivad suud puhtaks.

Teeme muidugi selgeks selle, et lugu on kirjutatud selleks, et rahuldada teie uudishimu mitte tekitada isu. Paljud mainitud loomadest on kaitsealused ja paljude teiste söömine on eetiliselt küsitav. Nii siis ... püüame jääda siiski viisakaks ning mitte minna poodi nende loomade liha küsima, vahendab Mentalfloss.com.

Samas tuleb tunnistada, et veel mõnda aega tagasi müüdi Maxima kauplustes üsna eriskummali lihaseid: kindlasti oli saada püütonisteiki ja krokodillifileed. Samuti ei ole liiga keeruline lasta endale transportida pühvlit või känguru.

Mismoodi maitsevad 11 loomaaialooma? Kommenteerivad need, kes on maitsnud:

Tsirkus
Foto: Ilmar Saabas

Elevant pidi olema äärmiselt hea hommikusöögiks. Nii vähemalt väitis 1864. aastal Mosambiigis ringi kolanud Šoti maadeavastaja David Livingstone, kellele ühel hommikul serveeriti eineks hautatud elevandi jalgu. Lingstoni järgi oli see äärmiselt luksuslik eine valmistatud "kohalike tavade järgi" ja olnud äärmiselt maitsev. "Söök oli valge mass, kergelt kallerdav ja meenutas hautatud luuüdi," kirjutas Livingston oma hilisemates memuaarides. Halba ei teinud ka see, et eine serveeriti koos ohtra õllega.

Foto: Tiit Blaat

Briti toiduraamatute autor ja toidunautija Hugh Fearnly-Whittingstalli hinnangul on kaelkirjaku liha õigesti valmistatuna ja keskmiselt praetuna parem ja mõnusam kui hirve või veiseliha. "Lihal on kerge naturaalne magusus, mis ehk ei ole kõigi maitse. Minule aga see liha meeldib, eriti kui see on grillitud avatud tulel," mainib Hugh Fearnly-Whittingstall.

Pilt on illlustreeriv
Foto: Ilmar Saabas

Eriti mitteahvatleva kirjelduse pingviinilihale andis 1898. aastal tundmatu Belgia meremees, kelle hinnangul ei ole kindlasti lootust, et pingviinilha lähiajal hakkaks kanaliha meie menüüst välja pressima.

"Kujutage ette, kui samas pajas hautatakse korraga tükki veiseliha, kergelt halvaks minemas kohakala ja supiks mõeldud tugeva lihaga parti, kastmeks lihadele on segu verest ja kalaõlis. Kui seda ette suudate kujutada on pingviiniliha olemus tabatud," mainib meremees.

Kilpkonn
Foto: Tiit Blaat

Terve 19. sajandi olid just Galapagosel elavad hiigelkilpkonnad meremeestele oluline toit. See on ka põhjus, miks pikaealised ja kunagi väga rohkearvulised kilpkonnad on tänaseks praktiliselt välja surnud. Kui lugeda noore Charles Darwini päevikut, siis ka sealt on võimalik leida kirjeldusi kilpkonna liha maitse osas. Kui meremehed jumaldasid kilpkonnaliha, siis Darwin oli pisut tagasihoidlikum: "Kilpkonna rinnak on väga maitsev, samuti saab noortest kilpkonnadest imelist suppi, muus osas on see liha suhteliselt tavaline."
Foto: Rauno Volmar

Tuleb välja, et lisaks maailma juhtiva kiskja ametile on lõviliha ka imeline takode vahel. Täpselt sinna pani selle liha üks Tampa Bay restoran eelmisel aastal. Vaid mõned kuud müügil olnud pearoa hinnaks oli 35 dollarit. Klientide hinnngul oli tegemist üllatavalt hea maitsega lihaga, mis oli olnud maitselt nagu hirv, kuid tekstuurilt nagu alligaator.

Foto: Sven Arbet

Aastaid on Florida ja Georgia osariikide sooalasid kimbutanud üks mure: võõrliikide invasioon. Täpsemalt lasevad oma lemmikutest - peamiselt siis madudest - tüdinud inimesed need loomad soodesse lahti. Maod on aga üli vastupidavad ning hakkavad neis soodes imeliselt kasvama ja paljunema. Asjad on lausa nii hulluks läinud, et Florida Everglade kaitsealal hävitatakse massiliselt võõrliikidest madusid. Nii hakkas Evan’s Neighborhood Pizza Fort Myers'is pakkuma näljastele "Everglades'i Pitsat", kus lihana kasutatakse Birma püütoni liha. Liha on sama maitsega, mis kana, kuid kergelt vintskem.

Külm loomaaias.
Foto: Priit Simson

Olgugi, et kaamlid on loomaialoomad, ei ole vähemalt ühe küüruga kaamlid väljasuremisohus - Austraalias on tõenäoliselt kaamleid rohkem, kui on inimesi. Lähis-Idas on kaamleid söödud juba aastaid ning ühestki sealse riigi turust ei saa läbi nii, et mõnda kaamlipead rippumas ei näeks. Peakokk Anissa Halou hinnangul on kaamli liha maitse segu veisest ja lambast. Aina enam leiab kaamliliha tee ka USA ja Euroopa turule.

Kuigi gorillad on peaaegu igas Aafrika riigis kaitsealune liik, kütitakse neid salaja ikkagi ja müüakse kohalikel turgudel kui "võsaliha". Need, kes on gorillat söönud ütlevad, et tegemist on rikkaliku ja kergelt suitsuse, veiselaadse lihaga.

Jõehobu
Foto: MorgueFile

Raamatute autor ja jahimees Peter Hathaway Capstick ütleb, et jõehobu liha on peaaegu üks parimaid metsloomalihasid, mida planeedil maa on võimalik leida. Jahimehe sõnul on jõehobu maitse pehmem kui lambal, samas tugevam kui veisel. Samuti on liha ideaalselt marmorne ja valmib mõnusaks. "Maitseb nagu ... jõehobu," ütleb jahimees.

Rio de Janeiro esimene päev
Foto: Eero Vabamägi

Tegemist ei ole taas ohustatud liigiga ning internetist on võimalik leida kohti, kust seda lindu saab toiduks osta. Youtube kanalis “Dave’s Exotic Foods” imelikke toite tutvustav Dave ütleb, et tegemist on tugevalt kalkunit meenutava lihaga, mis aga omab lisaks veel teisi huvitavaid nüansse. Kui aga uskuda keskaegset kirjandust siis võib jaanalind tekitada gaase.

"Laisklooma liha oli väga-väga tugev ja üldiselt oli seda liha äärmiselt vähe," kirjutas oma kirjas Ameerika helilooja Aaron Paul Low, kes 2012. aastal Peruus seda liha süüa sai. Nimelt oli helilooja matkal, mille käigus sai matkajatel siiber vaid kohlike juur- ja puuviljade söömisest ning nad küttisid toiduks ka kilpkonni ja krokodille. "Selge on see, et laisklooma liha ei ole nõrganärvilistele mõeldud. Tegu oli tõesti jäleda maitsega loomaga," mainib helilooja. Laiskloomad on tegelikult täielikult kaitse all olevad loomad, kuid mõni loom satub aastas ikka jahimeeste saagiks.