„Lihatööstustel kirstunaeltest tänavu puudust ei ole – vaevalt jõuad ühe olukorraga kohanema hakata, kui saab taas midagi uut ja ootamatut,“ tõdes Olle Horm. „Lisaks väikeses Eestis toimuvale saame paratamatult osa suure maailma suundumustest. See kõik kokku viib selleni, et seakasvatuse maht Eestis väheneb ja järgmisel aastal ei kata Eesti oma sealiha vajadust.“

Hormi sõnul makromajanduslikult seakasvatajale suurima mõjuga pidev sealiha ületootmine Euroopa Liidus. „Importsealiha hinnatase on jätkuvalt madalam kui eestimaise sealiha omahind ning importtooraine kasutajatel on täna selge konkurentsieelis lihatööstuste jaoks niigi tiheda konkurentsiga turul. Oma roll on siin mängida ka jaekaubandusel, kus kaubanduspindade pidev kasv mõjutab kaupmeest efektiivsust ning nad peavad otsima uusi allikaid kasumlikkuse säilitamiseks – pidevalt on kasvanud värske liha müügikampaaniad ning pidevalt langevad kampaaniahinnad.“

Sigade Aafrika katku laiaulatuslik ja ootamatu puhang suve lõpus tõi seakasvatajatele kaasa rea tegevuspiiranguid, mis kajastusid ettevõtete tegevuskulude suurenemises – piiratud oli nii liha väljavedu kui ka kauplemisvõimalused. Seda kõike saatis teadmatus ja paanika, mis iseloomustab ka asjade tänast seisu.

„Eestis on kõik piirangud jõus. Riik on jõudsalt tegelenud EL regulatsioonide korrastamisega, kuid materiaalset abi riigilt siiani tulnud ei ole,“ märkis Olle Horm. „Seda me raskel ajal siiski loodame, et sõnad saavad ka tegudeks pööratud.“

Hiljutine uudis selle kohta, et WHO raport kuulutas lihatooted kahjulikuks, tekitab lihasektori ettevõtetes omajagu kimbatust – liha ja lihatooteid on aastasadu valmistatud sarnase tehnoloogia järgi ning trendiks on pidev liikumine tervislikuma suunas: vähem rasva ja soola, lisaainete piiramine. Liiatigi on tarbijat oma söögiharjumustes manitsetud olema tasakaalukas ja mõistlik.

„WHO raporti mõju liha tarbimisele on raske ennustada,” möönis Olle Horm. „Samas on juba mõned kohalikud tunnustatud teadlased seda nimetanud tormiks veeklaasis.”