Toiduteadlase Rain Kuldjärve sõnul on inimkond püüdnud toitu säilitada juba tuhandeid aastaid. „Selle aja jooksul on toitu muu hulgas kuivatatud, külmutatud, soolatud, suitsutatud, hapendatud, kuumutatud,“ kirjeldab Kuldjärv. „Konservantidena on kasutatud mett, äädikat, alkoholi ja kunstlikke aineid, aga olulisim läbimurre tehti möödunud sajandil, kui mõisteti, et temperatuurirežiimide abil on võimalik hävitada ennast kapslisse peitnud bakterite vastupidavaid vorme,“ ütleb teadlane. „Uued tehnoloogiad, seadmed ja materjalid võimaldavad lühendada töötlemise aega ning energiakulu. See omakorda võimaldab vähendada mõju toitainetele. Kuumutamise mõju suhkrutele, rasvadele, valkudele ja mineraalainetele on minimaalne,“ kummutab Kuldjärv hirme, mis on seotud kõrget temperatuuri saanud toitudega. Samas, enamik vitamiine hävib kuumutamisel ka kodus suppi keetes.

Tippkokkade dirigeerimisel loodud topsitoit


Eesti turul ainulaadseks näiteks maitsvast, kõrge toiteväärtusega ja pikalt säilivast toidust on pool aastat tagasi turule jõudnud portsjontoit Topz!. Kinnises pakendis säilib see toatemperatuuril vähemalt aasta aega, selle tagab ainulaadse pakendi ja tehnoloogia kombinatsioon. Muus osas on Topz! nagu kohvikutoit, sest retseptid on kokku pannud Eesti Peakokkade Ühenduse tippkokad, portsjontoidus on kasutatud eestimaist liha ja köögivilja ning toidule pole lisatud kunstlikke lisa- ega säilitusaineid.

Maitse on esikohal kõigi Põltsamaal valmistatavate toitude puhul, olgu siis tegu boršisupi, praekapsa või marineeritud kurgiga. „Üha enam räägitakse toidu tervislikkusest ja tooraine päritolust, aga kiputakse ära unustama, et kui toit pole maitsev, siis tervislikkuse või eestimaisuse sõnumiga pikalt liugu lasta ei saa,“ selgitas Põltsamaa tootearendusjuht Sigrid Laas. „Toidu puhul ongi tootearenduse võluvõtmeks oskus ühendada hea maitse, kõrge kvaliteet ja pikk säilivus. See pole lihtne, vaja on kogemust, teadmisi, kannatlikkust ja pisut õnne,“ kinnitab Laas, kelle jaoks toit on ühtviisi nii kirg kui ka töö. „Uute toodete loomine käib erinevalt, mõnikord loome nullist midagi päris uut, mõnikord võtame aluseks saja aasta vanuse retsepti, mõnikord laename ideid mujalt maailmast, aga maitse peab olema alati lähtekoht, selle juurde saab arendada kõik muu. Seejuures tuleb lähtuda eesti inimeste maitsemeelest ja teha ümber ka mõned teistest riikidest või ajastutest pärit traditsioonilised retseptid, et need mõjuksid meie inimesele tuttavalt,“ kirjeldab tootearendaja oma tööd. „Põltsamaa tooted peavad pakkuma inimesele äratundmisrõõmu ja tekitama usaldust, et sinep on kohaliku sinepi ning seljanka meie oma seljanka maitsega, olenemata sellest, kuidas neid teistes riikides valmistatakse.“

Toiduraiskamise hiiglaslik jalajälg

Kuigi toitu konserveerisid juba meie emad, vanaemad ja vanavanaemad, püütakse tänapäeval toidu pikka säilivusaega aeg-ajalt halvustada, väites, et õige toit on värskelt valmistatud. Selline suhtumine on vastutustundetu planeedi suhtes, sest säilivusel on oluline roll toidu raiskamise vähendamisel. Aasta jooksul visatakse maailmas ära ligi kolmandik toodetud toidust, täpsemalt 1,3 miljonit tonni, mis on keskkonnale koormav, sest toidu valmistamine on energiamahukas.

„Me ei jõua ilmselt kunagi selleni, et inimesed kodudes, toitupoodides ja restoranides oskaksid täpselt ette planeerida, kui palju neil toitu kulub, seega aitab pikem säilivusaeg oluliselt toidu raiskamist vähendada,“ usub Põltsamaa tootearendaja Sigrid Laas. „Samuti on oluline, et inimesed mõistaksid „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ tähistuste olulist vahet, sest teine on enamasti täiesti ohutu ja söödav ka pärast kuupäeva möödumist,“ lisas ta.

Tänapäeval mängib toidu säilivuse juures olulist rolli ka toote pakend. Kui see saab transpordil, poes või kodus viga, kaob pikk säilivusaeg hoobilt. Seega pole toidu puhul mõeldav kvaliteetsest ja tugevast pakendist loobumine, küll aga püüavad keskkonnast hoolivad tootjad leida uusi ning innovaatilisi lahedusi, kuidas pakendi osakaalu vähendada, aga nii, et toidu maitse, kvaliteet ja pikk säilivusaeg ei kannataks. Seejuures võib mõnel puhul olla vanal ja äraproovitud lahendusel uue ja innovaatilise ees isegi edumaa. Näiteks Põltsamaa hoidiste ja suppide purgid on 45 protsendi ulatuses taaskasutatud klaasist ning kaaned 78 protsendi ulatuses taaskasutatud metallist. Kui võtta tühjaks saanud purk kodus kasutusse või viia klaasi kogumise konteinerisse, saab see kindlasti uue elu.


Supi kõrvale sobib imehästi maitsev küpsetis. Siin on sulle 3 lihtsat retsepti!


Juusturulli jaoks läheb vaja

  • Felix Küüslaugukastet
  • 200 g riivjuustu
  • 1 pakk pärmi-lehttaigent


Singirulli jaoks läheb vaja

  • Felix Tomati-tšilli või Paprikakastet
  • 200 g tükeldatud singikuubikuid
  • 1 pakk pärmi-lehttaigent


Vürtsikale singi-juusturulli jaoks läheb vaja

  • Felix Magusat tšillikastet
  • 100 g riivjuustu
  • 100 g tükeldatud singikuubikuid
  • 1 pakk pärmi-lehttaigent


Valmistamine

  • Sulata sügavkülmutatud taigen ja aseta see tööpinnale.
  • Sega omavahel kaste ja sink või juust. Jälgi, et konsistents ei jääks liiga vedel.
  • Jaota segu ühtlaselt taignale.
  • Rulli tainas kokku ja lõika seibideks.
  • Aseta saiakesed ahjuplaadile ja küpseta vastavalt taigna pakendil olevale juhisele.
  • Seni kuni saiakesed on ahjus, valmista meelepärane purgisupp.
  • Võta saiakesed ahjust ja serveeri koos oma lemmik Põltsamaa supiga.

Jaga
Kommentaarid