Kes on Wolti kangelased? Riho teekond eneseteostuseni

Riho seab endale eesmärke ja asub siis neid usinalt täitma. Järgmine "pisike" eesmärk on Tallinna maraton.

Kuidas sa ennast lühidalt kirjeldaksid?
Töökas ja kohusetundlik vast, mitmekülgne.

Kuidas sa Wolti sattusid?
Nägin Facebookis kuulutust ja kuna ma sõitsin tol ajal põhitöö kõrvalt Uberit, siis mõtlesin, et minu arvates on pitsat parem vedada kui inimesi ja nii see läks.

On sul siiani see põhitöö alles ja nüüd teed lihtsalt Wolti selle kõrvalt?
Ei, olen üldse woltinud varsti juba kolm aastat ja jaanuariks olen põhikohaga olnud Woltis juba kaks aastat.

Kuna ma tahtsin gümnaasiumi ära lõpetada ja selline üheksast viieni töö mulle ei sobinud, siis otsustasingi põhitööna ainult Wolti jääda. Kevadel sai neli aastat koolipingi nühkimist läbi, aga paindlik graafik sobib mulle endiselt kõige paremini.

Mis ajendas sind kooli tagasi minema?
Esimene tõuge tuli sellest, et Lõuna-Eestist Tallinnasse tagasi kolides ja tööd otsides oli keskkooli lõputunnistust vaja. Omal ajal jäi kool lõpetamata ja tahtsin selle nüüd ära teha.

Miks kooli pooleli jätsid?
Kui panna kokku perestroika, puberteet ja punk, siis noh... Nõukogude Liidu lagunemisega varises senine maailm kokku ja siis mõtlesin, et miks ma üldse vaeva näen.

Nüüd aga tundsin, et tahaksin kooli ära lõpetada ja võib-olla isegi ülikooli minna, aga kuna neli aastat sai nüüd koolis käidud, siis kohe päris ei astunud ülikooli. Võib-olla järgmisel aastal, elu alles ees!

Üldiselt on mul tööga nii, et raha pärast ma seda ei tee, aga raha eest küll.

Mida sa tunned, et Wolt sulle annab?
Üldiselt on mul tööga nii, et raha pärast ma seda ei tee, aga raha eest küll. Ma tunnen, et Wolt annab mulle vabaduse veeta aega perega ja toimetada asjadega, mis mulle meeldivad. Täna on näiteks kolmapäev ning meie istume siin ja räägime juttu. Hommikul käisin jooksmas. Samas annab see töö ka võimaluse, et kui on mingi eriolukord, mistõttu pean ruttu koju minema, siis saan rakenduse offline’i lükata ja klienditoele öelda, et pean minema.

Mida sa tavaliselt teed ühel kolmapäevasel päeval, kui sa ei tööta?
Enamiku ajast veedan siiski perega. Kui on ilus ilm, lähme loodusesse, võtan kaamera kaasa ja pildistan. Inimesi mulle ei meeldi pildistada, loodust ja huvitavaid kohti aga küll. Suvisel nädalavahetusel on näiteks rand viimane koht, kuhu ma tahaksin minna. Kolmapäeval aga hea meelega.

Mida sa Wolti juures kõige enam hindad?
Mulle tundub, et siin ei ole vingujaid, vaid kõik on positiivsed. Ma kuulan Rock FM’ist nalju, et töö on viimane koht, kuhu tahaks minna, ja esimene koht, kust ära tulla. Mina nii ei tunne. Teen seda, mis meeldib!

Millega sa enne tegelenud oled?
Oh jumal, no hakkame pihta – esimene töö oli kiirabihaigla sanitar, siis olin ehitusel abitööline, siis töötasin saekaatris. Seejärel olin Espakis alguses laotööline ja hiljem müüja, siis läksin kaheks nädalaks Tartusse komandeeringusse ja 16 aastat hiljem tulin tagasi Tallinnasse.

Mida sulle süüa meeldib?
Igal tööpäeva hommikul söön kaerahelbeputru, just tööpäeva hommikul. See annab energiat, siis ei ole vahet, mis kell ma saan lõunat süüa. Pudru tegemise õppisin ära esimeses või teises klassis.

Millest sa unistad?
Praegune unistus on seotud mu uue hobi ehk jooksmisega – Tallinna maraton. Ma ei ole enne jooksja olnud ja kooliajal meeldisid ka pigem lühikesed distantsid. Igal aastal jooksevad maratonijooksjad mu akna alt läbi ja ma olen juba pikalt mõelnud, et vot, tahan ka!

12. septembril tegin esimese kilomeetrise jooksu, täna jooksin neljandat korda ja kokku 2,1 kilomeetrit.

Kooliajal oli mul hari ka peas, aga seda enam ei taha.

Me peame rääkima sinu mullet'ist, see on legendaarne!
Kunagi olid mul täitsa pikad juuksed, aga haiglasse tööle minnes öeldi, et ajad maha või paned patsi – ajasin maha. Siis tekkis mul selline traditsioon, et aasta kasvatasin ja iga aasta esimesel mail ajasin kiilaks. Kooliajal oli mul hari ka peas, aga seda enam ei taha.

Praegu on soeng tegelikult seepärast selline, et tahtsin tagant natuke pikemaid juukseid, et kaitsta kaela suvel päikese ja talvel külma eest.

Kas punk on endiselt hinges?
Ütleme nii – kes on olnud punkar, see jääbki selleks, ja kes enam ei ole, see ei ole õige punkar olnud ka. Eks punk on kuskil minu hinges ka ikka alles, näiteks eri värvi sokkides.