Põhja-Eesti kohalik toit – paepealsed maitsed

Põhja-Eesti on avastamist väärt toidupiirkond. Siin tegutsev toiduvõrgustik aitab kohalikku toidukultuuri kohapeal arendada ja huvilistele tutvustada.

Esimese hooga ei oska ilmselt enamik inimesi Põhja-Eesti toidule iseloomulikke tunnusjooni nimetada. Et kohalik ajalooline toidupärimus selgeks saada, uuris siinset toidulugu Aili Tervonen Haapsalu kutsehariduskeskusest. Uuringule toetudes sõnastasid toiduvõrgustiku ettevõtjad oma piirkonna tunnuslause „Paepealsed maitsed”.

„Elame paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Sisemaa pool katab seda mullakiht ning paas on nähtav kruusana ja tuntav mineraalidena. Jõed ja ojad, mis voolavad paepealsetelt mere suunas, kannavad mineraale merre, kus ka mereelustik sellest osa saab. Meie põhjavesi säilib karbonaatsete kivimite rüpes. Nii toituvad paemineraalidest otseselt või kaudselt kõik meie taimed ja loomad,” tutvustab kohalikke paepealseid maitseid Sagadi mõisa restorani peakokk Maren Rits. Restorani menüüle on omistatud Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis, mida antakse välja nii kohalikku toorainet väärtustavatele toidutootjatele kui ka toitlustajatele.

Anija mõisakohwiku perenaine Ülle Niinemets tutvustab Jäneda sügislaadal uue Eesti rahvustoidu konkursi finaali pääsenud värvilist kiluvõileiba.

„Loomulikult on üheks Põhja-Eesti toidu alustalaks kohalik kala,” räägib toiduprojekti juht Eha Paas. „Kuid ehk on veelgi olulisemad toiduained kartul ja oder, mille kasvatamine on just põhjarannikul siinse kliima iseärasuste tõttu muu Eestiga võrreldes suuremahulisem olnud. Kindlasti on toidu- ja joogikultuuri mõjutanud nn sõbrakaubandus Soomega, tõstes olulisele kohale viina, aga samal viisil kauples rannarahvas meresaadusi põllusaaduste vastu vahetades ka Põhja-Eesti südamaadelt pärit inimestega.”

Kaarli talu pagaritooted on auhinnatud mitmetel konkurssidel.

Suvise toiduvalmistamise kohana on eestlased sajandeid kasutanud suvekööke, hääbuma hakkas see tava 20. sajandil. Pikemalt säilisid suveköögid Läänemaal ja Põhja-Harjumaal, olles kasutusel veel 1920–30ndatel. 19. sajandil hakati seoses aianduse osatähtsuse kasvuga rajama mõisate juurde arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid. Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka talviseid kohvijoomisi. Mõisate kõrval olevad triiphooned on eriomased just Põhja-Eestile.

Sügislaadal tutvustatakse ka Valgejõe Veinivilla õuna-ebaküdooniaveini Valgejõe Valge, mis kannab Põhja-Eesti esindusjoogi tiitlit.

Et triiphoonete olulisust kohalike toiduvalmistajate seas laiemalt tutvustada, korraldatakse 13. septembril Palmse mõisas Lahemaa sügisandide ja triiphoonete päev. Kavas on ettekanded triiphoonete ajaloost, ekskursioonid kohalikesse triiphoonetesse nii mõisates kui ka taluaias ja kohalike sügisandide laat. Eelregistreerimisega sündmus on külalistele tasuta.

Sagadi mõisa menüü kannab kohaliku toidu märgist, peakokk Maren Rits teeb koostööd kohalike tootjatega.

Samal nädalavahetusel, 12. septembril toimub ka Jäneda sügislaat, kus Põhja-Eesti toit on traditsiooniliselt oma turuplatsil väljas. Sel aastal on fookuses tervis loodusest. Tutvustatakse lähemalt raviteesid ja ebaküdoonia kasutusvõimalusi, osta saab ehedat värsket toidukaupa ja nautida Aruküla VildiVilla kohviku pakutavaid hõrgutisi.

Laadamelu Jäneda sügislaadal.

Niisiis on 12.–13. septembril võimalik veeta tore nädalavahetus Põhja-Eesti toiduga paepealseid maitseid avastades. Kohaliku toidupärimusega saab lähemalt tutvuda siin.

Sügisandide ja triiphoonete päevale registreerumine