Janelle Koel
Mitte kunagi varem pole inimesed saanud elada sellises külluses: toitu on pidevalt saada ja kõik on tehtud äärmiselt mugavaks.

Näiteks ei pea me enam jala kooli minema ega sealt tagasi tulema. Toit on alati olemas – kui soovime, siis ühe svaibi kaugusel. Saame tellida toitu koju, tööle või kuhu iganes soovime, poeriiulid on heast ja paremast lookas ning kodused külmkapid peaaegu alati täidetud. Nii mõnigi kord on saanud toitumisest hoopis ajaviide – mõnus snäkk teleri ees, telefonis istudes või sõpradega kokku saades. Pole siis ju ka imestada, et ülekaalulisus on kerge tulema. Kuidas sellisest ringist välja tulla?

1. Pool toidust olgu süsivesikud

Süsivesikud on määratud meie kütuseks. Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need peaksid andma umbes poole meile vajalikest kaloritest. Seega, eriti halb mõte on minna süsivesikutevaesele dieedile. See vaid süvendab väsimustunnet ja nõrkust ning paneb meid rämpstoitu veelgi rohkem tahtma. On täiesti võimalik, et suurte söömasööstude ja isude taga on täiesti tavaline aeglaste süsivesikute vaene menüü.

Aga mis on aeglased süsivesikud? Süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamik rafineeritud toiduaineid (näiteks valgest jahust tooted, aga ka maiustused), milles praktiliselt puuduvad seedimise ning ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained, nagu kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Teise gruppi ehk aeglaste süsivesikute alla kuuluvad aga terviklikud toiduained, nagu täisteraviljatooted (täisteraleib, täisterapuder), köögiviljad ja värsked puuviljad. Eelistama peaks just aeglaseid süsivesikuid. Miks? Jõuamegi teise punkti juurde.

2. Hoia veresuhkru tase stabiilsena

Mis juhtub siis, kui oled maiustanud? Veresuhkru tase tõuseb väga kiiresti väga kõrgele, kuid langeb siis samasuguse kiirusega väga madalale. Selline veresuhkru kõikumine kajastub ka sinu energiatasemes. Veresuhkru taseme langedes tunned ennast jõuetuna, lisaks nõuab organism siis juba uut magusat ampsu.

Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased aga tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega peaksime oma igapäevamenüüs hoidma just aeglaseid süsivesikuid. Tervislikumaid valikuid pole aga sugugi raske teha: näiteks vaheta võileiba tehes leib või sepik Fazeri täisteraleiva või -sepiku vastu. Nii ei kulu sul isegi tavapärasest rohkem aega, et olla juba tunduvalt tervislikum.

Et veresuhkru taset veelgi stabiilsemana hoida, söö iga kolme kuni nelja tunni tagant. Kõige lihtsam on sellest reeglist kinni pidada, kui teed vahepalad kaasa – miks mitte haarata endaga ühes näiteks täisteravõileib ja väike puuvili.

Fazer

3. Liikumine ja trenn kui õnneallikad


Liikumine ja trennis käimine võiksid olla hea harjumus, aga mitte ebameeldiv kohustus. Seega mõtle alati, kas see, mida sa teed, teeb sind õnnelikuks. Võib-olla teed valet trenni ja midagi muud sobiks sulle hoopis paremini. Minul on alati nii, et kui teen korralikult trenni ja liigun palju, siis mind isegi ei isuta väga rämpstoit, sest mul on hea olla. Kui sa pole varem trenni teinud, siis alusta liikumisest: käi jalutamas ja proovi ka päeva jooksul aktiivsem olla. Saad sealt palju lisaenergiat, et lõpuks ka trenni minna. Rohkem aktiivne aitab olla ka see, kui järgmine kord sõpradega kokku saades mitte ei istu kuskil, vaid lähetegi koos jalutama. Kui ilm vähegi lubab, veetke koos aega õues, mitte kaubanduskeskuses ega kellegi juures elutoadiivanil.

4. Iga päev ei ole sünnipäev


Muidugi on tore vahetevahel endale head ja paremat lubada, aga mina lähtun tavaliselt sellest, et iga päev ei saa ka sünnipäev olla ning selleks on mul nädala sees kindlad toidukorrad ja söögid, mida söön. Üks kord nädalas luban endale seda, mida hing ihaldab, aga ka mitte hommikust õhtuni, vaid 1–2 toidukorda. See lihtne reegel aitab rajal püsida.

Fazer

5. Taju vastutust


Mõnikord kipume unustama, et oma tervise ja heaolu eest vastutame me ise. Ükskõik, kas oleme veel alaealised või juba täiskasvanud. Kui tunnen ennast halvasti, siis on minu kohus mitte lasta sellel tundel püsida, vaid ma pean sellega tegelema. Siis tulebki mõelda, kas olen äkki halbu toiduvalikuid teinud või olnud liialt passiivne. Vastutustunde igapäevane tajumine aitab mind tihti nii trenni kui ka toiduvalikuid tehes.