Mida me teame Leedu köögi kohta? Teame, et leedukatele meeldib valmistada kartulist väga erinevaid roogasid, hindame kõrgelt külma ja jahutavat peedisuppi, mis on lõunanaabrite gastronoomia üks suvine alustala. Kuid kõige kuulsam Leedu toit on loomulikult tsepeliinid – liha-, seene- või kalatäidisega keedetud kartulikoogid, mida enamasti süüakse koorese kastmega.

Enamasti on tsepeliinid muulastele toit, mida Leedus käies või sealt läbi sõites kindlasti mekitakse. Ikkagi rahvusroog, mida tuleb nui neljaks vähemalt korra reisi jooksul ikka süüa. Umbes nagu Sydney ooperiteater, Firense Taavet või Machu Picchu Peruus – neid peab nägema, kas ajalugu ja arhitektuur meeldib või mitte. Nagu meskal Mehhikos, hülgeliha Islandil või haggis Šotimaal – neid peab lihtsalt maitsma, isegi kui ei ole eriline gurmaan. Küll aga ei ole tsepeliinid selline roog, mida eestlased kodus valmistaksid või mida nii väga ihkaksid, et neile ekstra järele sõidaksid.

Seetõttu tuligi õigel ajal Leedult väljakutse panna noad ritta ja valmistada üksteise rahvusroogasid. Leedu NEFF-i brand ambassador Vytaras Radzevičius tegi meie tippkokkadele Priit Toomitsale ja Andrus Laanistele ettepaneku valmistada Leedu rahvustoitu, nende absoluutset klassikat – tsepeliine. Eestlased pidid andma oma vindi sellele leedulaste igapäevasele roale. Võib-olla asjaolusid teadmata või käekirja tundmata andis Vytaras ülesande meestele, kes ei jäta klassikalisest retseptist palju alles. Tulemas on midagi väga põnevat.

Väljakutse: Eesti tsepeliinid

Eesti NEFF-i brand ambassador’id võtsid väljakutse vastu omase krutskimeelsusega ja üsna kohe oli selge, et midagi klassikalise tsepeliini sarnast tulemas ei ole. Nii otsustasidki Eesti kokad, et keeravad tsepeliini pahupidi: see, mis on tavaliselt tsepeliini sees, tuleb kestaks, ja see, mis on olnud Leedu rahvusroale kooreks, peidetakse kartulikoogi sisse. Niisiis, kartul tuumaks ja liha – eestlaste puhul kala – kestaks.

„Eks me tahtsime oma retseptiga anda endale tõsisema väljakutse kui korrata seda, mida Leedu rahvas on aastasadade jooksul harjunud tsepeliiniks pidama. Lisaks oli soov anda tööd ka meil köögis olevale NEFF-i ahjule ja pliidile,” ütleb NEFF Eesti brand ambassador, tippkokk Andrus Laaniste. Nii tõmmatigi NEFF-i ahjuga ühte konsooli käiva vakumeerijaga bataat ja kartulid maitseainetega vaakumisse ning küpsetati sous-vide-funktsiooniga: kartulitele sai nii anda juurde ingveri ja ürtide maitsed, säilitades samal ajal kartuli struktuuri.

Kokad otsustasid jätta kartulid tsepeliini keskel terveks, mitte teha neist klassikalist püreed. Nii andsid kartulid neid ümbritsevale kreemisele kalamassile juurde tekstuuri ja midagi hammustamiseks. Ebaeestlaslikult vürtsitasid kokad Eesti koha tšilli, sidrunheina, küüslaugu ja kalakastmega, andes nii põhjamaisele roale juurde idamaist kuumust.

Kust tekkis idee panna tsepeliinile „saba” taha, ei olegi enam selge. Idee tuli köögis rooga valmistades ja sai kohe ka rakendatud. Juba niigi üllatusi täis tsepeliiniversioon sai juurde ka teatraalse mõõtme, mis hakkab kohe silma kui toitu taldrikul näha. Ilma igasuguse vaidluseta võib öelda, et eestlased said väljakutega suurepäraselt hakkama ja andsid Leedu rahvusroale täiesti uue taseme ja maitse. Kuigi pole vist palju lootust, et need „sabaga” tsepeliinid hakkaksid Leedus liigselt levima, kuid kunagi ei tea.

Köögitehnika, mis lihtsustab kokkamist

Ilma hea köögita ja köögis oleva tehnikata ei oleks Eesti kokad suutnud oma ideid nii lihtsalt ellu kutsuda. Näete videost ise, kui kiiresti ja hõlpsalt liikusid toorained vaakumisse, sealt auruga täidetud ahju, edasi pannile ja ka juba taldrikule. Üks, kaks, kolm … mõni minut ootamist ja tsepeliinid olidki valmis.

NEFF on köögimasinaid tootnud juba peaaegu poolteistsada aastat, illustratiivsemalt öeldes on NEFF pakkunud 14 aastakümmet imelisi õhtusööke, tuues kodudesse iga uue kümnendiga mõne lisamugavuse ja -võimaluse. Ettevõtte asutaja Carl Neff oli see, kes andis maailmale esimese pliit-ahju, kus kivisütt põletades oli korraga võimalik töötada nii haudepoti kui ka panniga.

1919. aastal oli Neff see, kes tuli välja maailma esimese gaasiahjuga – ahjuga, milles oli mitu soojaelementi, mis tähendas, et kokad said ühel ja samal ajal küpsetada kahte eri temperatuuril toitu. 50ndad tõid kaasa ahjud, milles oli sees termostaat ülitäpseks kuumuskontrolliks. Kümnend hiljem oli just firma NEFF see, kes lõhkus pliidi kaheks ning asetas ahju köögimööbli keskele ja pliidi köögisaarele.

Üsna tühisena, kuid absoluutselt revolutsiooni tekitanud uuendus viimastel ahjudel on nende Slide & Hide funktsioon, mis ei ole muud kui võimalus ahjuukse avamisel peita see ühe sujuva liigutusega ahju alla. Väike muutus annab aga võimaluse mugavalt liha moppida, kartmata põletusi saada, jälgida leibade küpsemist ja nii edasi. Üks neist funktsioonidest, mis pärast esimest kasutamist hakkab tunduma kindla vajadusena.

NEFF Eesti teine brand ambassador, tippkokk Priit Toomits hindab neid Saksa täpsuse ja kvaliteediga loodud ahje just nimelt oma harukordse läbimõelduse ja mitmekülgsuse poolest. Näiteks on uutele ahjudele sisse ehitatud ka uudne auru toel toimiv sous-vide-funktsioon – vaakumis ja veevannis toitude küpsetamise võimalus. Olgu, tegu pole just vesivanniga, kuid tulemus on 95 protsendi ulatuses identne, mis on koduseks kasutuseks ideaalne.

Mida ootavad kokad Leedu verivorstidest?

Maarjmaalaste versioon tsepeliinidest on valmis, söödud ja kiidetud. Priit Toomits ja Andrus Laaniste esitasid aga vastukäiguna Leedu NEFF-i brand ambassador’ile Vytaras Radzevičiusele omapoolse väljakutse: valmistada leedupäraselt Eesti jõulutraditsiooni ühte alustala ehk klassikalisi verivorste. Mida sellest väljakutsest oodata?

„Ootaksin leedulaste verivorstidest hooajalisust: äkki kasutab Vytaras vorstide tegemisel praegu metsast leitavaid seeni ja imiteerib verd pohladega, äkki aga küpsetab vorstidessest näiteks kruupide asemel seene-pohlamarmelaadi tükid. Või siis kasutab kuidagi hoopis marineeritud kõrvitsat ja tšillit. Ootan põnevusega,” fantaseerib Laaniste.

Toomits lisab, et kui Leedu kokk kasutab verivorsti tegemisel ikka ausalt verd ja kruupi, siis muuga võib minna nii hulluks, kui vaid tahab. „Keeraku ka vorst pahupidi,” lisab kokk.

Mismoodi lahendas Vytaras meile üliarmsa verivorsti väljakutse, näete peagi NEFF-i sotsiaalmeedias!

www.instagram.com/neff_baltics
www.neff-home.com/ee