Fotolavastus Foto: Ilmar Saabas
Ilmeksimatult kuulub alkohol enamuste sotsiaalsete ja formaalsete ürituste juurde, samuti meeldib meile sobitada veine toitude juurde ning õhtuseks rahustuseks “raputada” mõni kokteil. Alkoholil on mõnutunnet tekitav ja rahustav mõju, kuid ka palju kahjutegureid.

Aastavahetuse lubaduste top3-s on kindlasti sees alkoholist loobumine või selle tarvitamise tugevam piiramine. Miks me anname neid lubadusi? Mis on alkoholist loobumise kasutegur? Mis juhtub meie kehadega, kui alkoholist loobume?

Panthermedia, Scanpix

Parim põhjus, miks alkoholijoomine lõpetada on sellest tulenevalt langev kehakaal. Kehakaalu languseks alkoholitarbimise lõpu järel on kolm peamist põhjust, mis lõpuks viivad ühe põhjuseni: me tarbime automaatselt vähem kaloreid.

Esiteks annab alkohol kehale puhtalt kasutuid kaloreid ehk tühju kaloreid, mis ei anna meile energiat nagu seda teevad teised süsivesikud. Need kalorid lähevad automaatselt kohe rasvkoe kasvatamisse, mitte kehaliste talituste läbi viimiseks. Mõelge korraks nendele numbritele, mille arvule vastava hulga kaloreid erinevad alkoholid meile annavad:

Pudel õlut: 182 kilokalorit
Klaas valget veini: 128 kilokalorit
Džinn toonik: 250 kilokalorit
Rum&Koola: 370 kilokalorit

Ehk siis kui jätta üks õlu igal õhtul joomata teeb see nädalas võitu ligi 1300 kilokalorit. Jookidest – nii alkohoolsetest, kui alkoholiga – tuleb enamus paksustegevaid tühje kaloreid, kuna me ei panegi tähele, kuidas läbi vedela kalorid kogunevad.

Teine tähelepanek on see, et alkoholi juues tekib meil isu kiirtoidu või rasvase vastu. See tuleneb sellest, et alkohol vähendab keha ja mõistuse võimet võidelda nende pidevate ihade ja soovidega, mis tekivad. Alkoholi juues annab kiiremini järele kiirtoidule.

Kolmas ja palju hullem on siin aga asjaolu, et meie keha prioritiseerib seda, mida ta enne seedib: alkohol enne ja siis toit. Sellel ajal kui keha kasutab ära alkoholist tulnud kaloreid, ootab kiirtoit kõhus rasva ladustamist. Vähem joomine annab vähem kaloreid, ei luba meil süüa “jama” ja seedub kiiresti kehale vajalikke asju.

Söök, grill, söögilaud
Foto: Tiit Blaat

Uus uuring, mis avaldati äsja teadusajakirjas “American Journal of Nutrition” tõestas ära, et alkoholi tarbimine on üks põhiline põhjus, miks inimesed liiga palju söövad. Selline käitumine, kus me sööme tunduvalt enam kui vaja, kui oleme alkoholi mõju all tuleneb alkoholi võimest meie tajusid ärgitada. Selle arusaamani jõudsid uurijad ajakirja “Obesity” veergudel – uuringus tuli välja, et naised, kellele anti enne õhtusööki veini, sõid 30% rohkem kui need naised, kes jõid vett. Uuringust selgus, et juba väikene alkoholikogus mõjus ajus hüpotalamusele selliselt, et muutis toidu maitsed ja aroomid meeldivamaks, mistõttu tõusis ka söödud toidu kogus.

ÕUNAD
Foto: Karin Kaljuläte

Olgugi, et alkohol ise ei sisalda kolesterooli, leidub kolesterooli neis toitudes, snäkkides ja jookides, mida alkoholi kõrvale tarvitame. Kokteilid sisaldavad suhkrut, õlu süsivesikuid, mis mõlemad tõstavad meie triglütseriidide taset ja võivad tuua kaasa südamehaiguseid.

Ühes uuringus anti kahele grupile hiirtele alkoholi: esimesele grupile iga päev 2 joogi jagu alkoholi, samal ajal kui teisele grupile vaid nädalavahetuse pidustuse mõõtu alkoholi ehk 7 jooki korraga. Tulemustena tõusis LDL-i ehk halva kolesterooli tase igapäevaselt alkoholi saanud hiirtel 40%, samas kui “peohiirte” kolesterool tõusis 20%. Pole head ilma halvata: nädalavahetuse koguseid trimbanud hiired võtsid kolm korda rohkem kaalu juurde, kui igapäeva napsutajad.

Teised uuringud näitavad aga teatavaid kasutagureid, kus alkoholi kergel tarbimisel on hea kolesterooli ehk HDL-i tasemete hulgad kehas suurenenud. Samas nullivad pahad tegurid iga hea ning kolesterooli mõttes on targem alkoholist loobuda. Lisaks kolesteroolile võimaldab alkoholist loobumine ka veresuhkrut paremini kontrolli all hoida.

Pilt on illustratiivne
MorgueFile

Rääkisime mõni punkt tagasi sellest, et keha lagundab eelisjärjekorras alkoholi ja alles siis kõiki muid kehale vajalikke aineid. Sama moodi lõpetab alkoholi kohalolul meie keha suhkrutasemete kontrolli veres.

Uuringud näitavad, et alkohol segab kõigi kolme vere suhkrutasemete kontrolliks mõeldud glükoosi ja hormooni tööd. Samuti vähendab alkohol insuliini mõju meie kehale, mille tagajärjel võib tekkida insuliini resistentsus ja edasi diabeet. Väidetavalt on kuni 70% alkohoolikutel, kellel on maksatsirroos ka diabeet.

Kui vähendada alkoholi tarbimist, reguleerib keha ise veresuhkru tasemeni ning sellega koos ka meie kehakaalu.

Panthermedia, Scanpix

Üldiselt on levinud arusaam, et väikene alkohol – õlu või pokaal veini – aitavad paremini uinuda ja ka paremini magada. Tõde on sellest arvamusest üsna kaugel.

Une ja alkoholi ühismõju kohta läbi viidud uuring leidis, et kui enne und juua ära väikene kokteil viinast ja apelsinimahlast, on ajuskaneeringul näha enam delta ajulaineid, mis tähendavad sügavat, taastavat und, mille ajal puhastatakse aju “sodist”, tugevdatakse mälestusi ja laetakse neuroneid. Samal ajal näitas skaneering, et üheaegselt tõenditega sügavast unest on olemas ka tõendid nii-öelda alfa-ajulainetest, mis aga tähistavad normaalset und, kus aju on ärkvel, kuid rahulikult puhkamas. Nende kahe oleku üheaegne esinemine aga toob kaasa hajusa ja katkendliku une, mis ei lase meie ajul end taastada ega kehal puhata.

Lisaks sellele on alkohol ka diureetik, mis tähendab, et urineerimisvajadus võib tekkida vara hommikul või isegi mitu korda öö jooksul. See kõik omakorda jällegi segab meie rahulikku und. Kolmandaks tekitab alkohol ka väga värvilisi unesid ja isegi õudukaid, mis taas äratavad ja segavad puhkeaega. Neljandaks mõjutab alkohol keha melatoniini tasemeid. Melatoniin on inimkehas leiduv hormoon, mis reguleerib meie sisemist kella ning tagab unisuse, et öine magamine ja selle rütm oleks õige.

Õhtustades mõistust kaotamas? Loe nippe!

Alkoholi tarbimisest tekkinud uneprobleemid tagavad selle, et hommikul on ärkamine raske ning terve päev tunneme end väsinuna, uimasena ja kergesti ärrituvana. Üldjoontes me lihtsalt arvame, et et tegu on magamatuse või kerge pohmelliga, tõde on aga selles, et alkohol muudab meie ajus olevate neurotransmitterite tööd ning muudab nende omavahelist suhtlust. Tänu sellele segatud suhtlemisele unustamegi lihtsamalt asju, oleme ärrituvad ja unised.

Alkoholil on suurim mõju neile aju osadele – frontaal- ja temporaalsagarale – mis tagavad meie õppimisvõime, impulsikontrolli ja nii edasi. Alkohol, eriti suurem tarvitamine, võib viia selleni, et ajus toimuvad muutused, mis väljenduvad tihti võimetuses õppida oma vigadest või lahendada probleeme. Samas on võimalik 7-kuu kuni aastase alkoholiembargoga need muutused tagasi keerata ning see tagab, et aju on ärgas, toimib kiiresti, mäletab paremini, keskendub paremini ja oskab paremini omandada uusi oskuseid.

Pilt on illustratiivne
Panthermedia, Scanpix

Alkoholi joomine ei ole kasulik ka lihaskasvule ning tihti kaob napsutamisel ära trennis käik ja jõusaalis lihaste treenimine. Miks?

Vastus on tegelikult üsna lihtne: järjekordne rottidega läbi viidud uuring näitas, et alkoholi tarbimine vähendas proteiini sünteesi ning aeglustas lihaste kasvu. Lisaks sellele, hakkas suuremal alkoholi tarbimisel rottide lihasmass vähenema. Teine uuring, sellel korral inimestega läbi viidud uuring, leidis, et alkohol vähendas inimese kasvuhormooni tootmist ligi 70%. Kasvuhormoon on üks põhilisemaid osasid lihaste kasvatamises ja parandamises.

Ajakirja Men's Fitness andmetel suurendab alkohol ka kreatiinkinaasi tootmist kehas, mis tõstab tugevalt valu ja valulikkust kehas peale treeningut. Kokkuvõtvalt muudab alkohol treeningud valusamaks ja vähendab lihaskasvu.

Foto: Panthermedia, Scanpix

Kuna alkohol on diureetik, siis see imeb meie keha suurimast organist – nahast – välja kogu vedeliku. See tähendab, et nahk jääb kuivaks ning muutub punaseks ja ärritunuks. Lisaks sellele tekivad kuivale nahale palju kiiremini ja tugevamalt kortsud.

Alkohol segab meie nahale vajalike vitamiinide – näiteks A- ja C-vitamiinide – omastamist, mis tähendab, et pärsitud on naha uuendus, vanade rakkude eraldumine ja tervistamine. Sama seis on ka juustega – alkohol muudab juuksed kuivaks, tuhmiks ja kergesti murduvaks.

Alkoholist loobumine annab hoogu kaalu langetamisele, suurendab lihaseid, annab värskema naha ja tugevad juuksed.

Foto: Vallo Kruuser

Inimese immuunsussüsteem võitleb haiguste vastu ning hävitab viiruseid ja baktereid, mis meie kehasse on pääsenud. Ühe korraga on tegemist nii kaitse, kui ründe vahendiga. Alkohol pärsib aga immuunsussüsteemitööd ning suurendab meie vastuvõtlikust haigustele.

Ühe uuringu järgi selgus, et inimese immuunsussüsteem on pärsitud juba 20 minutit pärast alkoholi tarbimist. Veidral kombel soovime me enim juua veini, sooja glögi ja muidu joovastavaid jooke näiteks jõulude ajal, ajal, kui liikumas on eriti palju viiruseid.

Punane-16
Foto: Ilmar Saabas

Alkoholil on tugev mõju nii meeste kui naiste viljakusele, võimekusele ja seksuaalenergiale. Meeste puhul võib ka vaid mõne alkohoolse joogi tarbimine vähendada võimet erektsiooniks, samuti vähendab alkohol meeste puhul hormoonide teket ja vähendada tundlikkust. Naistele mõju alkohol aga veel hullemini – tugev alkoholi tarbimine võib viia menstruatsiooni kadumiseni ja infertiilsuseni. Näiteks vähendab vaid viie alkohoolse joogi tarbimine nädalas naistel võimet rasestuda kuni 50%.