Ahjukartul Shutterstock
Kartul on kerge toit, piisavalt kiud­ainerikas ning ei akumuleeri atmosfäärist saasteaineid. Kokad räägivad, et kartulist võib teha sada eri toitu. Poest ostetakse valmistoitudest enim kartuliputru ja kastet. Mullu tehtud suurest toitumisuuringust selgus, et Eesti väärib jätkuvalt kartulivabariigi tiitlit, sest kartulit söövad prae kõrvale peaaegu kõik.

Kokkuvõtlikult enamlevinud müüdid kartuli kohta:

  1. Kartul teeb paksuks: Ei tee, isegi kui seda tarbida igal söögikorral. Kooritud keedukartuli energiasisaldus on vaid 70 kcal/100 g. Kalorsuse piiramiseks kasuta valmistamisel vähem rasvainet.
  2. Kartul on kaloririkkam kui riis või makaronitooted: Ei ole. Ta kuulub samasse rühma makaronide, riisi, nisu jms, kuid sisaldab kompleksseid süsivesikuid. Keedetud makaronitooted sisaldavad 103 kcal/100 g, valge riis 116 kcal/100 g, maisihelbed 388 kcal/100 g, sai 278 kcal/100 g, friikartul 220 kcal/100 g ja õun 48 kcal/100g.
  3. Kartulit ei tohi süüa iga päev: Kartul on oluline toiduaine, mis on ühtaegu köögivili ja tärklisetoode ning seega võib süüa iga päev. Valmistamisviise võiks varieerida ja lisada teisi koostisosi.
  4. Kartulit ja liha ei tohi koos süüa: Toitumisteadlase Tiiu Lieberti sõnul ei ole sellel müüdil mingit teaduslikku põhjendust. Inimene on segatoiduline ja seedesüsteem kohaneb söödava toiduga hästi.
  5. Kartulit ei või süüa koorega: Võib küll, sest vitamiinid ja mineraalained asuvad just koores ja selle all.

Muidugi ei saa kedagi sundida kartulit sööma, kui talle see ei maitse. Iseasi, kui kartulit ei julgeta süüa levinud valearvamuste pärast. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kartul on tervislik toiduaine. Ta on võrdlemisi madala kalorsusega, seetõttu ei põhjusta tüsenemist. Kartul sisaldab kõrgeväärtuslikku valku, palju vitamiine ja mineraalaineid, mis on hädavajalikud inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks.

Allikas: MTÜ Eesti Kartul