1. Enne ja pärast lihaga ümberkäimist pese käsi sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit.

2. Vaata, et liha ettevalmistamisplats köögis oleks puhas ja et selle ümber ei vedeleks muid tooreid toiduaineid, mida plaanid veel kasutada. Niisamuti ei peaks seal olema musti lõikelaudu, nuge ega muid toiduvalmistamisvahendeid, millega oled eelnevalt süüa teinud. Liha lõikamine ja ettevalmistamine peaks käima ühes kindlas ja muudest toiduainetest vabas ja puhtas kohas, nii väldid ristsaastumist. Lõikelaudade puhastamine on siinkohal olulise tähtsusega - millega lõikelaudu puhastada, sellest saad lugeda siit.

3. Kui marineerid liha või teed midagi muud, mistõttu liha peab enne küpsetamist seisma, siis pane liha suletavasse karpi ja aseta külmikusse. Enne liha küpsetamist tõsta see aga toatemperatuurile, sest külm liha ei või otse ahju või pannile minna. Külm liha jahutab panni maha ja soovitud küpsemise asemel algab aeglane haudumine.

4. Liha küpsetamisel tea, et liha sisetemperatuur oleneb liha tüübist. Kui lihatermomeeter näitab madalamat temperatuuri, kui on ette nähtud konkreetse tüki mahlaselt küpseks saamiseks, siis riskid haigestumisega, sest osa baktereid elavad madalatel temperatuuridel oma elu edasi. Üleküpsetamine jälle muudab lihatüki kuivaks ja tuimaks, nii et õige temperatuuri kättesaamisel on lihatermomeeter igati asjalik ost.

Lihatermomeetrit peab aga samuti puhastama. Kuidas ja miks, sellest saad lugeda lähemalt siit.

Torka lihatetermomeeter sügavale lihasse, kuid mitte vastu luud, kuna siis saad ebaõige näidu. Kana puhul on mõõtmiskohaks reie ja kere liitumiskoha paks lihas, mis küpseb läbi kõige viimasena.

Liha sisetemperatuurid lihatüüpide kaupa

Veiseliha. Filee tuleks võtta ahjust välja, kui selle sisetemperatuur on 55–60°, siis on ta alles roosa ja väga mahlane, edasisel küpsemisel liha muutub tuimemaks ja kuivaks. Rümba tagaosast lõigatud prae puhul räägib sisetemperatuur 60° mahlasest ja veel roosast lihast, 70° juba peaaegu küpsest, kuid siiski veel mahlasest lihast.

Sealiha. Kaelakarbonaad vajab sealiha jaoks ebatavaliselt kõrge sidekoesisalduse tõttu veidi pikemat küpsemist ning sisetemperatuuri tõusmist 75 või isegi 80°-ni, sama kõrget sisetemperatuuri vajavad läbiküpsemiseks ka eelsoolatud ja -maitsestatud praed; muule sealihale piisab 70°-st. Kui kasutad teadmata päritoluga sealiha, peaks prae sisetemperatuur küündima kindlasti 80°-ni, et hävitada lihas peituda võivaid keeritsussi mune. Poest ostetud liha puhul seda ohtu ei ole.

Kanaprae sisetemperatuur peaks olema reieliigese kohalt mõõdetuna vähemalt 75°, et võiksid olla täiesti kindel salmonellabakterite hävimises. Sama kehtib ka kalkuniprae kohta.

Lambapraad on temperatuuril 65° veel roosa ja väga mahlane, 82° juures aga täiesti läbiküps.

Järelküpsemine. Kõik eeltoodud näidud peaksid kehtima prae keskel hetkel, kui hakkate seda lahti lõikama ja serveerima. Oluline on aga teada ja meeles pidada, et ahjust võetud prae sisetemperatuuri tõus jätkub omakuumuse mõjul veel umbes 10 minutit ja võib tõusta kuni 3°, lõplikuks pruunistamiseks maksimaaltemperatuurile lülitatud ahjust võtmisel aga isegi kuni 5°. Niisiis, kui soovid veise- või lambapraadi seest kindlasti veidi roosaks jätta, tuleks praad ahjust välja võtta ja jätta rahunemisrežiimile juba siis, kui vajalikust on veel 3–5° puudu.

5. Kui oled liha küpsema pannud, siis puhasta ettevalmistuspind, toiduvalmistamisriistad ja oma käed.

6. Arvesta sellega, et muudki toiduained peale liha võivad olla pealt mustad ja sisaldada tervisele kahjulikke baktereid. Sellisteks võivad olla terinevat tüüpi lehtsalatid, puu- ja köögiviljad. Kindlasti pese oma käsi (vt 1. punkt), kui valmistad neist süüa, samuti pese neid endidki voolava vee all ja kuivata köögipaberiga.