Kuna piim sisaldab rohkesti väävlit ja ja fosforit, siis peab keha seda puhverdama palju suurema kaltsiumikogusega, kui ta piimast saab. Nähtavasti on see üheks põhjuseks, miks just Põhjamaades ja Ameerikas, kus piimatarbimine on kõige suurem, esineb kõige sagedamini reieluukaelamurde ja osteoporoosi. Samuti on piimas oleva kaltsiumi ja magneesiumi vahekord kaltsiumi heaks imendumiseks ebasobiv.

Kui tekib küsimus, kust me oma kaltsiumi siis saama peaksime, siis soovitan vaadata suurte taimetoiduliste loomade söögilauale. Vaadake kasvõi elevanti! Pole veel kuulnud, et elevandid oma hiiglasuure skeleti kasvatamiseks ja tööshoidmisekspiimasaamise eesmärgil lehmi taga ajaksid. Ei, seda mitte! Küll aga söövad nad rikkalikult rohelisi taimi ja sealt on pärit ka nende kaltsium.

Kaltsiumi imendumiseks on ülioluline ka K2-vitamiin, mida saab ka fermenteeritud taimedest, nt. hapukapsast ja nattost. Just K-vitamiin on vastutav kaltsiumi transportimise eest veresoontest luudesse, kuhu see K-vitamiini kaasabil ankurdatakse. K-vitamiini puudusel võib kaltsium hakata kuhjuma veresoontesse, pehmetesse kudedesse, südamelihasesse, silmapõhjadesse ja ajju — kohtadesse, kus see põhjustab organite häireid ja haigusi.

Vähemoluline pole seegi, et taimed sisaldavad kaltsiumi imendumiseks sobivas vahekorras räni, boori ja magneesiumi.

Järgnevalt mõned suurepärased kaltsiumiallikad:

  • Maitsetaimed: basiilik, rosmariin, tüümian, petersell, till, majoraan, pune, tüümian, piparmünt, salvei annavad rikkalikult biosaadavat kaltsiumi. Kasuta neid ohtralt salatites, lihatoitudes, kastmetes.
  • Apelsinid: sisaldavad rikkalikult kaltsiumit, kaaliumit, C-vitamiine ja beetakaroteeni. Söö toorelt või pressi mahlaks. NB! Ettevaatust poemahlaga — see sisaldab reeglina hoomamatult suures koguses suhkrut. Apelsinid sisaldavad ka mäluparandavat koliini — B4 vitamiini, mis aitab stimuleerida ajufunktsioone.
  • Kapsad: kaltsiumit sisaldavad ohtralt kõik kapsalised, eriti aga jäiga koorega peakapsad. Punast peakapsast peetakse lisaks üheks kõige antioksüdantiderikkamaks aedviljaks üldse. Väga kõrge kaltsiumisisaldusega on ka lehtkapsas, mida tuntakse kale nime all.
  • Kikerherned ja oad: peale kaltsiumi sisaldavad need liblikõielised veel ka suures koguses vereloomeks vajalikku rauda. Blenderda ubasid maitsvaks hummuseks, lisa neid köögiviljaroogadele ja lihatoitudesse.
  • Rohelised lehtviljad: peedipealsed, lehtkapsas (kale), spargel, võilillelehed, brokoli, artišokk on täis kaltsiumi ja antioksüdante. Kombineeri neid salatites oma lemmikaedviljadega, lisa avokaadot ja sinu luud tänavad sind.
  • Chia ja seesamiseemned: kaltsiumi, kasulikke polüküllastamata rasvhappeid ja vitamiine sisaldavad seemned võiksid kuuluda igapäevasesse menüüsse. Kaasa seemned salatitesse, puista purustatud seemnetega üle kohupiim ja jogurt. Lisaks muule on chia seemned seoses oma geeljaks muutuva kontsistentsiga ka suurepärased toksiinide eemaldajad. Paisuta neid vees, lisa mandlipiima ja magusta, lisa värskeid marju — saad suurepärase maitsva magustoidu.
  • Kala ja mereannid: sisaldab lisaks kaltsiumile ka luude terviseks vajalikke Omega3 rasvhappeid ja D-vitamiini. Kõige paremaks kaltsiumiallikaks peetakse pehmeid kalaluid. Kalad sisaldavad ka rikkalikult tsinki ja fosforit, mis on tugeva luulise maatriksi moodustumisel samuti olulise tähtsusega mineraalid.
  • Pähklid, mandlid ja kuivatatud puuviljad: need maitsvad palad on mõnusaks vahelduseks ning sisaldavad peale kaltsiumi ka rauda, tsinki ja magneesiumi. Kõige kasulikumad on pähklid siis, kui neid söömisele eelnevalt paar tundi vees leotada — see aktiveerib neis sisalduvad ensüümid ja vähendab antitoitainete hulka.
Jaga
Kommentaarid