Kanad potis Foto: erakogu
Kanasuppi võib pidada üheks maailma kõige laiemalt levinud toiduks, sest maailmas ei ole riiki, kus seda suppi ja leent ei keedetaks. Põhjus seisneb nii kana kui ka supipõhja odavuses, laias kättesaadavuses, aga loomulikult ka maitses. Laia leviku ja tugeva toitvuse tõttu on kanasuppi hakatud pidama ravimiks pohmelli ja kurbuse, ent ka gripi ja külmetuse vastu.

Kanasuppi nimetatakse hellitavalt juudi penitsilliiniks, sest ajaga on tekkinud arusaam, et just see supp on parim ravim gripi, külmetuse ja üldise halva enesetunde vastu. Tegelikkuses ei ole kanasupi meditsiiniliselt tervistavale mõjule vettpidavaid kinnitusi leitud, kuid see ei ole takistanud sündida legendil, mida kuulevad oma vanematelt kõik lapsed. Kanasupi kui külmetusravimi on omaks võtnud ka popkultuur, sest igas filmis ja telesarjas, kus stsenaarium näeb ette tõbise karakteri, tuuakse haigele külakostiks alati klassikalist kana-nuudlisuppi.

Nebraska ülikooli meditsiinikeskuse teadlane doktor Stephen Rennard on uurinud kanasuppi alates 1990. aastatest. Tema kõige hilisemad uuringud näitavad, et supp suudab tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada grippi nakatumise võimalust. Rennard leidis, et kanasupil on tagasihoidlik, kuid siiski olemasolev võime vähendada teatud tüüpi valgete vereliblede liikumist ja seega viiruse levikut inimese organismis. Rennardi meeskond ei suutnud küll leida seda täpset koostisosa, mis immuunsüsteemile hea on, kuid selgus, et kui kanasupp inimese kehast välja jõuab, siis selle kasu kaob. Seega peaks külmetuse või gripisümptomite tekkimisel sööma kanasuppi pidevalt.

Tõenäolist põhjust, miks kanasuppi ravimiks peetakse, ei tule otsida liiga kaugelt: kanasupp on maitsev, rikkaliku maitsega ning kiiresti organismi poolt omandatav – täis kõht aga laseb ajul väljutada mõnupreparaati ehk serotoniini, mis parandab tuju. Soe supp soojendab kiirelt üles keha, mis tekitab jällegi hea tuju. Paljuski on tervenemine kinni meie peas ning rõõmsam tuju kiirendab seda protsessi.

Supp on kõige toitvam roog maailmas ning seda ühel lihtsal põhjusel: leem imendub organismis ruttu, annab kiirelt toitaineid ning sisaldab kogu supisisu väärtust. Supp keedetakse ühes pajas, ühes leemes ning on täies mahus oma osiste summa – mitte ühtegi kalorit, vitamiini, mineraali ega muud toitainet ei lähe kaduma. Uuringud on näidanud, et supp suudab olla mitu korda toitvam ja kõhtu täitvam kui sama kalorihulgaga praad, mille juurde serveeritakse leeme jagu vett.

Kolmas põhjus, miks kanasuppi ravimiks peame, tuleneb ajaloost ning n-ö esimestest aastatest, kui inimene hakkas „toitu” avatud leegil ehk tulel ja pajas valmistama. Sõna toit on jutumärkides, sest mammutiküttide lõkkesse visatud lihakäntsaka kuumaks ajamine mainitud termini alla ei kuulu. Usutavasti oligi esimene tõeline toit ehk mitmest osisest kokku protsessitud roog just nimelt supp või selle tummisem vend – hautis. Ajal on aga maagiline oskus muuta osa tegevusi ja selle tulemeid legendideks. Arvatavasti juhtus sama suppidega ja hiljem just kanasupiga. Supid ja hautised on üleüldse toitvad, meeleolu tõstvad, rõõmu ja rahulolu valmistavad toidud.

Nagu juba mainitud sai, siis niipalju kui on maailmas riike, on ka kanasuppe ja retsepte, mille järgi vanaemad ja emad pere noorematele seda head, kosutavat ja „ravivat” leent valmistavad. Olenevalt kultuurist, piirkonnast ja sotsiaalsest staatusest varieeruvad ka lisandid ja maitsed. Aasia kasutab oma suppides kindlasti palju rohkem vürtse ja tšillit kui muud maad ja paigad, Aafrikas on supid pigem magusamad ja tugevama leemega, Ameerikas lisatakse leemele alati nuudleid. Eestis ei oleks kanasupp aga tõeline ilma klimpideta.

Klimpe oskavad teha ja suppi lisada siiski vähesed. Seda võib pidada üheks keerulisemaks ja harjutamist vajavaks osaks supitegemise juures. Kui nipp on aga käppa saadud, on tegu jalgrattasõiduga – meelest ja käest ei lähe enam iial.

Niisiis, kas kanasupp on ravim või mitte? Sellel küsimusel ja vastusel ei olegi tegelikult mingit tähtsust, sest kanasupi maitset ja positsiooni maailmas ei muuda parameditsiinis mitte keegi, veel vähem perekondade menüüs. Kanasuppi süüakse nii kurbuse kui ka rõõmu ajal, nii nälja kui ka täis kõhu korral, nii perega kui ka üksi, nii terve kui ka puruhaigena.

Head isu!

LOE LISAKS: Juudi penitsiliin: Vanaema kanasupp klimpidega