Kilpnäärme ületalitlusest tunduvalt sagedamini esineb kilpnäärme alatalitlust ning igast kümnest haigestujast ligi 9 on naised. Samuti on praegusel ajal naiste hulgas kõige suuremas tõusutrendis kilpnäärmevähki haigestumine.

Ca 90% kilpnäärme alatalitluse juhtudest on põhjustatud Hashimoto tõvest, sageli pole aga patsiendid kursis sellega, et tegu on autoimmuunhaigusega, mille puhul sünteetiline ravim võib küll kompenseerida puuduolevat hormooni, kuid ei tee pikas perspektiivis midagi autoimmuunse põletiku vähendamiseks. Just siinkohal ongi kõige olulisem pühenduda elustiili, stressitaseme ja toiduvalikute korrigeerimisele.

Igakülgselt tuleks vähendada keskkondlikest kemikaalidest ja saasteainetest põhjustatud toksilist koormust. Nii nt. on teadusuuringutes selgunud, et toidule lisatud nitraadid ja nitritid ning plastist pärit BPA ühendid tugevdavad kilpnäärme vastast autoimmuunrünnakut.

Oluline on panustada võimalikult mahedale terviktoidule. Oluline on hoida tasakaalus veresuhkur ning süüa piisavalt kvaliteetset valku, mis on makrotoitainetest ühtlasi kõige termogeensema toimega.

Kui vanasti oli rahva seas levinud arvamus, et joodi peaks kilpnäärmehaiguste puhul ohtralt tarbima, siis nüüdseks on teadusuuringud tõestanud, et autoimmuunse põletiku puhul võib joodiga ülepingutamine kaasa tuua hoopis põletiku tugevnemise, seda seoses TPO antikehade tootmise suurenemisega.