Foto: Pixabay
Musta sõstart on kultuurtaimena marjade saamiseks kasvatatud juba 17. sajandist. Marju tarbitakse toorelt või valmistatakse neist siirupit, moosi, mahla jm. Lehti aga kasutatakse mitmesuguste köögiviljade konserveerimisel.

Mustasõstramarjades sisalduva C-vitamiini keskmine näitaja — 181 mg 100 g kohta — räägib iseenda eest. See aga ei kajasta veel sugugi Eestis kasvavate mustasõstrasortidele iseloomulikke C-vitamiini hulka, sest meie kliimatingimustes on marjades seda vitamiini veelgi rohkem. Must sõstar on tõeline supermari, milles sisalduvad antioksüdandid parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele ja tugevdavad immuunsüsteemi.

Päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus on 100 mg ja selleks tuleb ära süüa vaid 80 grammi musti sõstraid. Sama koguse C-vitamiini saamiseks oleks vaja tarbida aga juba 200 grammi punaseid sõstraid või 230 grammi apelsini. Hea on teada, et ainuüksi klaasitäis musti sõstraid sisaldab kuni 203 mg C-vitamiini. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Värsked marjad on alati head suhu pista, kuid peab märkima, et mustasõstramooski sisaldab suures koguses kvertsetiini — antioksüdanti, mis parandab südame tööd. Kestas leidub ka antioksüdantseid looduslikke pigmente antotsüaniine, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse. Tasub teada, et antioksüdandid aitavad aeglustada organismi vananemist ning soodustavad keskendumisvõimet ja ajutegevust. Must sõstar on üks kõrgeim antioksüdantide sisaldusega mari. Teda edestavad ainult aroonia ja jõhvikas. Samuti on musta sõstra liigikaaslastes punases ja valges sõstras oluliselt vähem antioksüdante, mida on ka juba nende marjade värvist näha.

Mustasõstraseemnetes on haruldast oomega-6-rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet, mis mõjub hästi naha tervisele. Seemnetes on ka palju E-vitamiini, mis looduses tagab polüküllastamata rasvhapete säilivuse — kaitse hapendumise eest.

Mustasõstrapõõsa lehti hinnatakse nende meeldiva lõhna tõttu, kui lisaks sisaldavad need ka rohkelt C-vitamiini, karotenoide ja baktereid hävitava toimega fütontsiide. Viimased on lenduvad fenoolsed ühendid, millel on mikroobide elutegevust pärssiv toime.
Lehtedest võib valmistada teed, mis on turgutava ja põletikuvastase toimega, kuna sisaldab ohtralt antioksüdante ja C-vitamiini. Regulaarne kuivatatud mustasõstralehtedest tee joomine on hea neerudele, kuna parandab uriinivoolavust, ennetab neerukivide teket ja puhastab uriini.

Allikad: “Eesti oma supertoidud”, Ajakirjades Kirjastus 2017 ja www.tervisliktoitumine.ee