Lisa toidule just seda pipart ning saad kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalid

Tšillisid kasutatakse toidu maitsestamiseks, et anda toidule omapärane vürtsikus. Väidetavalt on maailmas ligi 2000-3000 erinevat tšilli sorti. Kõige populaarsemad ja enim tuntud sordid on näiteks cayenne, serrano, habanero, jalapeño, linnusilm ehk bird’s eye, puya ja poblano. Kõige teravam tšillipipar on Carolina Reaper. Mis annab tšillile tema omapärase teravuse ja miks on tšilli tervisele hea?

Paljude jaoks võib tulla üllatusena, et tšillipipar (Capsicum annuum) on tegelikult üks paprika liikidest ja kuulub maavitsaliste sugukonda koos selliste viljadega nagu tomat, kartul, baklažaan ning füüsal. Paprika ja tšillipipar on pärit Lõuna-Ameerikast. Arvatakse, et paprika ja tšillipipra leviku eest võime tänada just Kolumbust, kes 1492. aastal oma kuulsal merereisil Indiat otsides hoopis Ameerika mandri avastas.

Tšillile annab erilise ja ainulaadse teravuse ühend nimega kapsaitsiin. Tegemist on alkaloidiga, mille isoleeris esimest korda Briti keemik John Clough Threshi aastal 1846. 1979 teaduslike uuringute käigus avastati, et kapsaitsiinil on palju tervisele kasulikke omadusi. Kapsaitsiini uurimine ja see, kuidas inimkond võiks sellest keemilisest ühendist kasu lõigata, on tänaseni teadlaste hulgas populaarne teema. Tänapäeval kasutatakse kapsaitsiini juba mitmetes meditsiinilistes ravimites, nagu näiteks valuvaigistid. Kapsaitsiini sisaldab ka ninasprei, millega ravitakse mitteallergilist riniiti.

Tšillipipar sisaldab heas koguses erinevaid toitaineid

Tšillipiprad sisaldavad olenevalt värvist ja kasvupinnasest organismile mitmeid vajalikke toitaineid. 1 punane värske tšillipipar kaalub umbes 45 grammi ja selles leidub umbes 2% taimset valku, lisaks kiudaineid, erinevaid vitamiine ja mineraale. Vitamiinidest on punases tšillipipras enim B1-vitamiini ehk tiamiini, B2-vitamiini ehk riboflaviini, B3-vitamiini ehk niatsiini ning folaate. Vähem leidub neis ebamarjades A-, C-, K-vitamiini, B6-vitamiini, kaaliumi ja mangaani. Mineraalidest on tšillis kõige rohkem rauda, magneesiumi, fosforit ja vaske.