Foto: Pixabay
Sombusel hilissügisel pole midagi paremat tassist soojast teest. Peale musta, rohelise ja punase tee tasuks tähelepanu pöörata ka taimeteedele.

Kui külmetushaigus hakkab kimbutama, on hea mustale teele lisada tükike ingverijuurt. See ajab naha kuumaks, vähendab iiveldust ja on röga lahtistava toimega. Ingverijuur tahab kuumas vees pikemat aega liguneda, must tee muutub seevastu pikemal tõmbamisel lahustuvatest parkainetest mõruks ja kaotab aroomi. Mõistlik on soojendatud kannu põhja panna 1–2 poole sentimeetri paksust ingveriviilu ja valmis tee läbi sõela peale kurnata. Nüüd võib kannu tõsta soojaküünlale tõmbama.

Soojendava, värskendava ja külma peletava joogi jaoks keeda koos ingveriga ka kuivatatud peenestatud kibuvitsamarju, pihlaka-, aroonia- ja ebaküdooniavilju, kuivatatud õunakoori või purustatud ja kuivatatud õunaviile. Eriti hea teeõun on “Dolgo”. Apeekides müüdav Kubja ürditalu vitamiinitee on umbes sama mekiga. Pane oma maitse järgi võetud koostisosad soojendatud kannu, vala peale keema tõusnud vesi ja lase soojaküünla peal haududa. Värviks ja hapukama maitse saamiseks võib lisada näpuotsaga hibiskiõisi, mida saab iga suurema toidupoe teeletist. Sellise tee juurde sobib hästi mustasõstramahl või -moos, veel parem on suhkruga kihiti purki pandud ebaküdoonia.

Väärt taim, mis tugevdab immuunsüsteemi ja tõstab organismi vastupanuvõimet, on punane päevakübar ehk purpur-siilkübar. Tema lehti ja õisi võib lisada igasugustele teesegudele. Puhas siilkübaratee pole eriti maitsev, kõige targem on osta apteegist pudel siilkübaratinktuuri ja lisada meelepärasele teele mõni tilk tassi kohta. Tee ei tohi sel juhul olla enam kõrvetav kuum.
Töövõimet parandab ja virgena aitab püsida roosilõhnaline kuldjuur. Liitri tee jaoks piisab 2–3 grammist kuldjuuretaime kuivatatud juurest. Lihtsam on kuldjuurest 40-kraadise viinaga valmistada kodust tinktuuri. 10 grammi kuivatatud juurte kohta kulub 100 g viina. Paarinädalase seismise järel võtab juurikaleotis ilusa punakas-kuldse tooni. Seda võib teetassile lisada kümmekond tilka. Kuldjuurelisandiga tee sobib lõunaseks või pärastlõunaseks joogiks, õhtul ei lase see uinuda. Kuldjuuretinktuuri ei tohiks pruukida pikka aega järjest, samuti ei ole hea päevas võtta üle 30 tilga.

Kodumaiste taimede hulgas on palju selliseid, mis alandavad palavikku ning on põletikuvastase toimega. Kõiki neid saab apteekidest, kus müüakse usaldusväärseid ja kontrollitud headusega taimedrooge. Meie seadused lahterdavad kahjuks enamiku neist toidulisanditeks ega luba pakendile kirjutada nende droogide haigusi leevendavat või ravivat toimet. Teada-tuntud palavikualandajaks on pärnaõied. Pärnaõieteed võib keeta maitse järgi, tuleb ainult jälgida, et tee liiga kaua ei tõmbaks ega muutuks mõruks. Pärnaõitele võib lisada teisigi põletikuvastase toimega taimi: nõmm-liivateed, iisopit, paiselehte, üheksavägise õisi. Kui tee on natuke jahtunud, lisa tassi mett — kuumas tees kaotab mesi oma head omadused. Pärnaõietee sobib hästi õhtuste soojade võileibade juurde, olgu siis leivakatteks kala, juust või midagi muud suupärast.

Palavikku aitab alla viia ka angervaks. Tema lehtedes ja õites on salitsüülhappe derivaate, teisisõnu looduslikku aspiriini. Angervaksalehti võib lisada kõigile rõske sügisõhtu teedele. Eriline elamus on just angervaksaõitest keedetud tee. Pane kuivatatud õied suuremale teesõelale ja vala peale nii palju kuuma vett, et õied jääksid vette. Peaaegu kohe on tunda meelõhna ja tee ongi valmis — meekollane, mahe ja aromaatne. Viivitades paarkümmend sekundit, on jook juba pruun ja mõru. Tavaliselt saab kolme korraga angervaksatee keetmine selgeks. Tee kõrvale on mõnus näkitseda omaküpsetatud karaskit.

Hea joogitee saab nurmenukuõitest. Võta 1–2 teelusikatäit õisi klaasi keeva vee kohta, lase kümmekond minutit kaane all tõmmata. Vitamiinirikas nurmenukutee on mõnusa maitsega üldtugevdav jook, aga aitab ka igasuguste põletike vastu. Vanarahvas on nurmenukuteed pruukinud külmetuse korral, seda joodi soojalt meega mitu tassi päevas. Peavalu, migreeni ja väsimuse puhul limpsiti lonkshaaval tass jahtunud nurmenukuteed päevas. Selle teega sobivad õhulised vahustatud kohupiimaroad, muffinid ja kohupiimakook.

Köha leevendab sookailutee. Ehkki mürgine, on sookail üks paremaid köha vaigistavaid ja röga lahtistavaid taimi meie taimestikus. Tal on ka valu vaigistav ja higistama panev toime. Sookailuteed ei tohiks juua pikemat aega, ka ei tasuks seda päevas pruukida üle ühe tassi. Klaasi kuuma vee kohta võta teelusikatäis peenestatud kailuürti — see ongi päevane annus. Lase kümmekond minutit tõmmata ja kurna. Joo korraga pool klaasitäit. Kui lased sookailul tõmmata lühemat aega ja lahtises kannus, saad hea virgutava, kergelt vaigumaitselise joogi. Aga sedagi ei tohiks juua üle ühe klaasitäie päevas. Sookailu ega teisigi tugevatoimelisi taimi ei maksa tarvitada siis, kui majja on oodata peenikest peret. Samuti peab olema kindel, et taime suhtes pole allergiat.