Valisin välja mõned küsimused, mis inimestele enim huvi pakuvad ja küsimusi tekitavad. Need on siin teile kõigile tutvumiseks:

Kui kahjulik/kasulik on kartul? Kartul on neutraalne toiduaine, mis pakub organismile vajalikku energiat ja mõningaid toitaineid. Samas ei sisalda kartul selliseid toitaineid, mida me mujalt ei võiks saada. Seega on kartul pigem maitse asi.

Kas ainult linnuliha süües on võimalik organismile vajalik kogus omega-3-rasvhappeid kätte saada?
Linnulihas on väga vähe omega-3-rasvhappeid. Tunduvalt rohkem on neis omega-6 esindatud. Lisaks kalale sisaldavad omega-3 rasvhappeid veel linaseemned (veel parem on linaseemneõli), pähklid (nt kreeka pähkel) ning või (mitte segamini ajada margariiniga). Üks lahendus võib olla ka omega-3-toidulisandid.

Mida arvata kana siseorganite (maks, süda) söömisest? Siseorganid on sageli palju toitainerikkamad kui liha. Kui maitse teile meeldib ja eelarvamused puuduvad, siis mõõdukalt süües on need kasulikud.

Mida ei tohiks kindlasti süüa, kui soovin kaalust alla võtta? Ehk aitab keelamise asemel see, kui sööte naturaalset, võimalikult vähe töödeldud ja toitainerikast toitu. Magus ehk palju suhkrut sisaldav toit/jook ei täida kõhtu ning ei sisalda vajalikke toitaineid. Samuti annavad nad sageli väga palju energiat. Sama kehtib ka alkoholi puhul. Neid oleks mõistlik piirata. Soovitan tutvuda pakenditel olevate etikettidega. Seal on täpselt välja toodud, mida toiduaine sisaldab. Pöörake tähelepanu, et toiduaines ei oleks lisatuid suhkruid. Näiteks maitsestatud jogurtitele lisatakse valmistamisel palju suhkrut juurde. Selle asemel võiks eelistada maitsestamata jogurtit ja sinna lisada näiteks värskeid marju. Ja menüü ongi ühe sammu võrra tervislikum.

Mida arvate näkileibadest? Kuna näkileivad sisaldavad palju kiudaineid ja on üsnagi maitsvad, siis ma ei näe põhjust, miks neid ei tohiks süüa. Näkileiva pikem säilivusaeg on tingitud niiskuse eemaldamisest leiva valmitamisel. See annab tootele pikema säilivusaja. Peamised koostisosad on rukkijahu, vesi ja sool. Mõõdukalt on need kõik kasulikud. Sageli aga lisatakse ka erinevaid maitseaineid, seemneid ja nisujahu, säilitus- ja lisaainetest rääkimata. Seega on oluline lugeda pakendilt, mida toode täpelt sisaldab.

Kuidas saada toidust maksimaalselt rauda? Rauda leidub toidus kahel kujul- heemne ja mitteheemne raud. Tasub teada, et heemne raud, mida leidub loomsetes toiduainetes (liha, kana, kala), sisaldab rokem rauda ning organism omastab seda tunduvalt paremini. Taimsed toiduained – kaunviljad (läätsed, oad), kinoa, lehtköögiviljad sisaldavad samuti rauda. Paraku aga mitteheemset, mis tähendab, et organism ei suuda seda hästi omastada. Raua paremaks imendumiseks tarbi toidu kõrvale näiteks C-vitamiinirikast jooki (nt. sidrunivesi). Vältida tasuks piimatooteid, mis sisaldavad D-vitamiini ja kaltsiumi. Need takistavad raua imendumist.

Millal oleks kõige aeg tarbida kaltsiumi, et see imenduks? Üldiselt on parim aeg manustada kaltsiumit koos toiduga. Kui kaltsiumi kogused on suured, siis tasub manustamine jagada mitme korra peale (näiteks lõunal ja õhtul). Samuti on oluline juua piisavalt vett. Tarvitamine koos teiste toidulisandite (raud, magneesium) või rohtudega võib takistada kaltsiumi imendumist. Sel juhul soovitan pidada nõu arstiga.

Kas toidu kõrvale peab jooma vett? Vee joomine toidu kõrvale ei ole sugugi paha, sest see toetab seedetrakti ning tekitab täiskõhutunde. Samas omastab inimene vett ka toidust (näiteks köögiviljades moodusta vesi sageli üle 90%). Janu tundmine tähendab tõenäoliselt juba seda, et organism ei ole saanud piisavalt vedelikku. Seega tasub toidu kõrvale juua, et janu vältida.