Loodusvägi Loodusvägi
Mahetoidu tarbimine ja suhupistetava toidukraami kvaliteedi jälgimine pole olnud alati oluline sedavõrd paljudele inimestele kui praegu. Kultusliku järjekindlusega joondab inimene end poes lettide ette, kus on rivis mahetoidud, ökomärgisega kraam, mida on kasvatatud puhtalt, mida on toiduks pressitud ilma lisaaineteta ning mis annab energiat ja hoiab tervena.

Eesti ühe pikema ajalooga mahetoodete brändi Loodusvägi ajalugu algaski sellest, et oli soov saada ise paremat ja puhtamat toitu ning pakkuda seda ka teistele. Loodusvägi sai alguse 2008. aastal, kui vanad koolivennad Ahto Vegmann ja Kristjan Õunamägi istusid ootamatute kokkusattumiste läbi maha ning hakkasid oma saatust ja tulevikku arutama.

„Me oleme koolivennad, kuid kooli ajal ei suhelnud. Mõlemad õppisime logistikat ning saime kokku selle kaudu, et mina pakkusin ja Ahto ostis minult transporditeenust. Saime mõni aeg hiljem kokku ja hakkasime arutama, mida oma eluga peale tahame hakata. Mina õppisin samal ajal ka holistilist nõustamist ning sealt hakkasidki meil mõtted liikuma, et mida me elult soovime. Meil oli sees ka tugev ettevõtlusvaim ja soov ajada Eesti asja,” räägib Õunamägi.

Vestluse jooksul hakkas selginema, et kõige rohkem sooviks head tervist, samuti vabadust olla ise enda ja oma aja peremees. Kiirelt settisid pinnale täisväärtusliku elu viis põhiväärtust: armastus, tervis, küllus, vabadus, elurõõm!

„Mina hakkasin juba 8. klassis küsima endalt, et mida ma oma eluga teha soovin ning see küsimus aina süvenes, kuid vastust nagu ei olnud. Olin selles rattas sees: koolist ülikooli, siis magistrantuuri ja seejärel tööle. Mingil hetkel oli see sisemonoloog jõudnud sellise hääleni, et pidi mingi muutuse tegema. Asjade kokkulangevusena kohtasin Kristjanit ja sealt hakkas kõik veerema. Me tahtsime väärtustada ja maailmale pakkuda loomulikku looduspuhast toitu – mahetoitu,” lisab Loodusväe teine asutaja Vegmann.

Kui selge soov oli peast lendu lastud, hakkasid sündmused välgukiirusel, nagu iseenesest, juhtuma: toimus juhuslik kohtumine toitumisnõustajatega, metsmustika- ja mustasõstraglögi retseptide sünd, ootamatu toorainetarnijate leidmine, võimalus osaleda traditsioonilisel Tallinna Raekoja platsi jõuluturul!

Jõuluturult saadud inspiratsioon

Kümme aastat tagasi oli mahetoit ja sellest rääkimine Eestis väheste entusiastide pärusmaa, ökopoode oli üksikuid ja tootjad ei pööranud sellele suunale liigselt tähelepanu. Nii tunduski meeste soov hakata tervise ja vabaduse ideaalide valguses ökotoitu tootma ning seda ka Eestist välja vedama küllaltki utoopiline.

„Meil oli alguses mõte hakata lastele maheküpsiseid valmistama. Põhjus oli väga lihtne. Me läksime nimelt lihtsalt ühte vähestest ökopoodidest ja küsisime otse müüjatelt, mis veel puudu on ja mida neilt pidevalt küsitakse. Nemad ütlesid kohe, et laste maiustustest on puudu, näiteks küpsistest. Me hakkasime siis küpsiseretsepti peale mõtlema. Mõni aeg hiljem leidis meiega kontakti aga üks toitumisnõustaja, kes oli juba lastele mahetoiduküpsise välja töötanud. Plaan oli minna sellega siis Tallinna jõuluturule, aga analüüsi käigus tekkis hoopis idee pakkuda jaheda ilmaga Raekoja platsi külastajatele maheglögi. Meile tuli appi tooiumisterapeut Lüüne Karu. Tegime koostööna joogiretsepti – mustika-mustasõstraglögi –, mis valmis nii, et iga ürt ja vürts, mis sai glögisse pandud, kannab mingit kindlat holistilise teraapia järgi tervist toetavat ja parandavat eeldust. Timmisime ja arendasime seda jooki minu köögis. Glögi oli mahetoorainest ning midagi sellist Eestis ei toodetud,” selgitab Õunamägi.

Esimesed 2–3 aastat müüdigi glögi üksnes jõuluturul ning kasum oli kena. Asjad arenesid aga sedasi, et aina enam küsiti glögi ka kaasa osta, millest tekkis järgmine mõte jook ka pudelisse ja mujalegi müüki panna. Nagu ütleb Õunamägi, siis ettevõttele muutus paradigma siis, kui hakati tegema koostööd Polli aiandiga, kus sai hakata glögi valmistama, villima ja ladustama.

„Kõik oli uus, vaja oli organiseerida nii marjad, pudelid, sildid kui ka load toodet müüa ja levitada. Eks siin tuli palju kasuks meie varasem logistikaalane kogemus. Glögist edasi hakkas arenema ka mõte sortimenti laiendada. Seda eriti siis, kui tegime esimese ekspordi ja saime toote paari poodi müügile,” mainib Õunamägi.

Ligi kümne aastaga 100 tooteni

Praeguseks on Loodusväe tooteportfellis peaaegu 100 toodet, koostööpartneriteks kümneid mahetalunikke nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Näiteks igal hooajal toodetakse kuulsat mustika-mustasõstraglögi mituteisttuhat liitrit. Sellise tootemahuni jõudmiseks on kulunud enam kui kaheksa aastat ning praeguseks ollakse jõutud punkti, kus ei toodeta enam asju ainult Eestis: mahesmuutid tulevad näiteks Saksamaalt, toorbatoonid pressitakse Tšehhis ja nii edasi.

Hetkel pakutakse Loodusväe nime alt ikka oma kuulsat glögi, mahemahlu, piparkooke, toorbatoone, kõrrejooke, õlisid, näkse, mett, teravilju ja nii edasi. Plaanitakse katsetada ka mahepastade ja mahekookospiimaga.. See on hetkel veel tulevikumuusika ning vajab läbimõtlemist.

„Saksamaal on praegu mahetoitude hinnakäärid ehk ainult 15-20 protsenti, Eestis aga umbes 40%. See on mure, miks mahetoitu veel üsna vähe ostetakse. Aga hea on teada, et kaupluseketid, edasimüüjad ja ka näiteks tanklad ei saa enam mahetoidu pealetungi ja inimeste soovi paremini toituda tähelepanuta jätta. Meie snäkid ja mõned tooted on praeguseks müügil ka tanklates ja kioskites,” selgitab Vegmann.

Loodusvägi toimib loogika alusel, kus nemad on piltlikult turundus- ja müügijõud kohaliku mahetoidu müügil ehk siis Loodusvägi on Eesti talunike, mesinike jt partner ja edasimüüja. Paljud lõpptooted valmistatakse oma retseptide alusel, samas pakutakse väiketootjatele ka ühisturustusjõudu läbi ühise kaubamärgi, näiteks mee puhul.

Rootsis on maheturg 200 miljonit eurot ja normaalne mahetootja, distribuutor on võimeline tegema 20 miljonit eurot käivet. See valdkond on kindlasti ka äri, kuid äri saab siin teha üksnes koostöö alusel … Vaja on, et maapiirkondade väiketootjad ja talunikud omaksid visiooni ning oleksid heaks partneriks. Näiteks praegu küsivad jaeketid meilt mahemune - hind ei ole oluline, tooge aga kohale. Meil on vaja pidevalt uusi tootjaid, partnereid, kelle kaubale saame müüki juurde anda,” mainib Õunamägi.

Loodusväe mehed on veendunud, et kui kliendid nõuaksid, läheksid kogu Eesti toidutootjad üle mahedale ja ökoloogiliselt moraalsele tootmisele. Ja nii muutuksid ka puhta toidu hinnad tarbijate jaoks soodsamaks.