Foto: Pixabay
Sügis on oma olemuselt depressioonide aeg, erilise tule all on lapsed ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesed. Üleminek looduse rütmilt ülekaalukalt sotsiaalsele on tugeva stressi allikaks nii täiskasvanutele kui ka lastele. Uue lainena tulevad ei tea kust ilmuvad viirushaigused, muidu nii elurõõmsad ja terved inimesed kurdavad ühtäkki väsimust ja soovimatust koolis või tööl käia.

Toitumises on nüüd aeg hakata vähendama toortoidu osa oma toitumises järk-järgult. Kui kurgi ja tomati looduslik aeg ümber saab, siis neid ärge rohkem söögegi. Hakake jooma sooje jooke. Stimuleeriva toimega on oliivid, safran, nelk, ingver, pipar, sinep, sibul, küüslauk, koorega kartul, kevadine mesi, kasemahl (sügavkülmutatud), lamba- ja vasikaliha, kalamari, loorber, toorjuust, kanapuljong (kanast keedetud puljong). Füüsiliselt pingelistel päevadel sööge valgurohkeid, vaimse pingutuse ülekaalu korral süsivesikuterikkaid ja taimseid toite. Hakake hommikuputrusid marjade, mee ja kaneeliga maitsestama, et seedetuld ergutada ja baktereid hävitada. Maitsestage julgemalt ürtidega. Lisaks üldistele soovitustele pakun välja ka väikese nimekirja toitudest toitudest, mis meid traditsioonilise India meditsiini järgi seestpoolt soojendavad.

Ahjuõun vürtsidega on tõeline talvine maius. Soojendava toimega on nii tema valmistusviis ahjus kui ka vürtsid, mida sealjuures kasutatakse – kaneel, ingver, kardemon, vanilje jne.
Pirn ja pirnimahl niisutavad limaskesta ja kopse ning on väga head ärritava köha puhul. Pirni võib valmistada ka sooja kompotina koos nelgi või kaneeliga. Lõunamaised puuviljad on jahutava toimega. Kes nendest sügis-talvisel perioodil loobuda ei raatsi, siis kõige “soojem” tsitruseline on mandariin.
Soojad köögiviljad, kas siis ahjus küpsetatud või aurutatud, soojendavad keha. Külmal ajal saame rohelist erinevatest kapsalistest.
Kellel on pidevalt külm, peaks sügis-talvisel perioodil piirama toortoidu ja puuviljade tarbimist. Külmade toitude seedimiseks kulub kehal rohkem energiat, mida võetakse külmal ajal keha soojusenergia arvelt. Salateid saab valmistada ka kergelt aurutatud köögiviljadest. Näiteks fenkol ehk apteegitill kreeka pähklitega või aurutatud porgandid seedermänniseemnetega ja küüslauguga või punapeet õunte ja köömnetega.
Soojendavate jookide hulka kuuluvad kuuluvad teed apteegitillist, aniisist, köömnest ja vaniljest. Soojendava toimega on ka kohv. Piparmündi- ja kummelitee on jahutava toimega, mille mõju avaldub alles peale tee joomist. Samuti on jahutava toimega punased, mustad ja rohelised teesordid.
Punane vein on soojendava toimega ja eriti hea on talvel hõõgvein, mille vürtsid on samuti soojendavad. Jahutavad on seevastu õlu, valge vein ja vahuvein. Napsid annavad sooja, aga ainult lühikeseks ajaks.
Lihasortidest on head soojaandjad lammas, kits, veis, kana ja metsloomad, nagu hirv või faasan.
Vürtsidest sobivad talvel hästi nelk, muskaat, kaneel, kurkum, aga ka basiilik, rosmariin, köömned, pipar, küüslauk ja paprika. Tšilli ja teised teravad vürtsid põletavad ja soojendavad lühiajaliselt ning ei ole soovitatavad kõrge vererõhu ja maoprobleemide korral.
Sooja hommikusöögi soovitused on röstitud leib, soe hirsi- või kaerahelbemüsli või puder riivitud õuna või pirniga. Maitseks võib lisada rosinaid, seesamiseemneid või pähkleid.
Lõunaks supp – veisekont, sibulad, porgandid jt käepärased köögiviljad. Selline supp soojendab ja tugevdab. Kuna kõik ained supivedelikku alles jäävad, võib suppi mitu tundi vaiksel tulel haududa lasta. Sellist suppi võib süüa ka regulaarselt väikseses koguses eelroana.
Külma pelgajatel on soovitav vältida ka piimatooteid, mis lisaks jahutavale fuktsioonile aitavad kaasa ka lima tootmisele.

Allikas: Looduspere.ee blogi