Foto: Shutterstock
Spirulina pulber valmib tsüanobakterite perre kuuluvatest sinirohevetikatest, mis kasvavad soojades mageveekogudes. Kuivatatud spirulina sisaldab valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Spirulinas leidub B-grupi vitamiine nagu B1, B2, B3, B6, B9 ning A-, C-, E-, K- vitamiini. Mineraalidest on esindatud raud, kaalium, kaltsium, vask, magneesium, mangaan, fosfor, seleen, naatrium, tsink. Veel sisaldab spirulina tervisele kasu toovaid fütokemikaale nagu näiteks beetakaroteen ja klorofüll.

Spirulina sisaldab mitmeid eluks vajalikke toitaineid

Spirulina pulber sobib hästi toidulisandiks, mida lisada smuutile või salatikastmele. Spirulinat saab tarvitada nii pulbri kui tablettidena. Spirulinat soovitatakse tarbida näiteks siis, kui elus on stressirohke periood.

Mis on spirulina ja klorella erinevus?

Nii spirulina kui klorella on mõlemad klorofüllirikkad mageveevetikad. Neis on rohkelt toitaineid ning nad annavad palju tervisekasu.

  • Spirulina on lihtne üherakuline spiraalikujuline mikrovetikas, mis kasvab looduslikult soojades värske veega järvedes, looduslikes allikates ja soolases vees.
  • Spirulina ei ole üksnes üks maailma tervislikumaid toite, vaid ka üks vanimaid. Nimelt kasutasid asteegid teadaolevalt seda toiduna juba 16. sajandil.
  • Klorella tekkis väidetavalt üle 2 miljardi aasta tagasi ja oli esimene taimevorm, millel oli selge tuum. Spirulinast erinevalt on klorella kerajas üherakuline mikroorganism.
  • Klorella kasvab magedas vees ja on väga väike — iga klorella rakk on vaid 2–8 mikronit lai. Sarnaselt spirulinale on see väike supertoit toitainetest pungil.
  • Spirulina sisaldab asendamatuid aminohappeid

Spirulina sisaldab oma kuivmassist umbes 60-70% valku. Valku vajab meie organism ligi 1000 keemiliseks reaktsiooniks. Valkudel on täita väga oluline roll keha uuenemisprotsessides ja ainevahetuses. Veel panustavad valgud tugeva immuunsüsteemi loomisesse ning kannavad üle närviimpulsse. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagunevad kaheks: asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ning asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.

Valgud peaksid moodustama 10-20% päevasest toiduenergiast.

Kolesterool spirulinaga kontrolli alla

Spirulina on lihtne üherakuline ja spiraalikujuline mikrovetikas, mis kasvab looduslikult soojades värske veega järvedes, looduslikes allikates ja soolases vees. Spirulina ei ole üksnes üks maailma tervislikumaid toite, vaid ka üks vanimaid. Nimelt kasutasid asteegid teadaolevalt seda toiduna juba 16. sajandil.

Spirulina aitab ennetada kõrget kolesterooli taset

On leitud, et Spirulina alandab kogu kolesterooli ja LDL-kolesterooli taset ning triglütseriidide kontsentratsiooni. Vanast ajast on levima jäänud ka müüt, et kolesterool on üdini halb. Tegelikult on kolesterool aga vajalik organismi edukaks funktsioneerimiseks, seda ei tohi lihtsalt liiast olla. Vastasel juhul põhjustab kolesterool tõsistesse südameveresoonkonna haigustesse haigestumist. Kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide (sealhulgas suguhormoonide) ning D-vitamiini sünteesiks organismis. Umbes 25% kogu kehas olevast kolesteroolist kasutab ära meie aju. Veel vajame kolesterooli selleks, et kaitsta ja arendada närvirakke.

Spirulina ei ole hea B12-vitamiini allikas

Spirulina ei ole inimestele hea B12-vitamiini allikas. Ehkki see sisaldab B12-vormi, on see pseudovitamiin B12, mis uuringute kohaselt ei ole inimestel imenduv ega efektiivne.

Vastunäidustused spirulina tarbimiseks

Spirulina on turvaline ka suuremates kogustes ning ka nõrgema organismi puhul ei ole spirulina tarvitamisel leitud toksilisi kõrvalmõjusid. Kuid vahel võib spirulina olla saastunud teise vetikaliigiga, mis toodab ainet nimega mikrotsüstiin — see võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.

Spirulina tarbimine võib põhjustada mõnel juhul peavalu, allergilisi reaktsioone, lihasvalu, higistamist ja unetust. Inimesed, kes on allergilised mereandide, merevetikate ja muude mere köögiviljade suhtes, peaksid spirulinat vältima.