Foto: Pixabay
Tatar on meie toidulaual uuesti au sisse tõusnud ja nõukaajal saadud “tatratraumast” oleme ilmselt ilusti taastumas. Poodides on tavatatra kõrval saada ka juba toortatart — see on värvuse poolest kergelt roheka värvusega ja esmapilgul harjumuspärast tatart väga ei meenuta. Toortatar on aga väga kasulik toiduaine ja tavatatrast palju tervislikum, sest ta on elus toit.

Ilma kestadeta tatraterade saamiseks tööstuses aurutatakse tatraterasid umbes 80 kraadi juures, kuni viljad-pähklid paisuvad ja eralduvad koorest. Seejärel kõik kuivatatakse ja tuulutamise teel eraldatakse kestad. Selliselt valmistatud tatratooted (tavakaubanduses müügil olev pruun tatar) muutuvad kahe kuu möödudes “surnud toiduks”, andes organismile vaid mikroelemente ja kaloreid.

Üha sagedamini puhastatakse tänapäeval aga tatrateri ehk eraldatakse neilt kestad mehaanilistes veskites (nagu seda tehti vanasti ka Eesti taludes). Selliselt on võimalik saada tatrateri ja -tangu, millest toidu valmistamine on palju kiirem ning milles on säilinud kõik toitained, elujõud ja idanemisvõime. Nii sobib toortatar idandamiseks ideaalselt — tänu taime ensüümsüsteemile saame sellest lihtsamalt kätte inimorganismile kasulikke biokeemilisi toitaineid. Toortatrast valmistatud road annavad pikaaegse täiskõhutunde. See sobib hästi pudruks, lisandiks kala- ja lihatoitudele ja küpsetistesse — seega nii soolase kui magusana. Kuna tatar on gluteenivaba, siis sobib see neile, kes gluteenisisalduse pärast ei või süüa rukki-, nisu-, odra- ega kaeratooteid.

Kokkuvõtvalt tasub toortatart süüa, sest:

– see on võrreldes teiste kõrrelistega esikohal B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest;
– mikroelementidest leidub selles räni, fluori, nikklit ja alumiiniumi;
– sisaldab vaske, rauda ja bioflavonoide (sh palju antioksüdante);
– on gluteenivaba, mistõttu saavad oma toidulauda rikastada ka need, kes gluteenisisalduse pärast ei või süüa rukki-, nisu-, odra- ega kaeratooteid;
– seda peetakse üheks parimaks looduslikuks keha „puhastajaks” ja „isu normaliseerijaks”;
– ei ole kuumtöödeldud, mistõttu on tang elujõuline (toortatart on võimalik idandada);
– võib avaldada positiivset mõju veresoonte lupjumise, bronhiidi, köha, kõrge kolesterooli sisalduse, peavalu, närvilisuse, põletiku, südamehaiguste ja kõrge vererõhu korral;
– selle söömine on kasulike ainete sisalduse tõttu hea igal ajal — nii hommikul, lõunal kui ka õhtul ning erineval kujul (tanguna pajaroogades ja kotlettides, jahuna küpsetistes ning kastmetes);
– kodus on lihtsate vahenditega võimalik ise mõnusaks vahepalaks või salati jaoks idandada toortatrast idusid;
– toortatra tangust saab ise kodus valmistada küpsetiste jaoks toortatrajahu (mida müüakse muidugi ka poodides).

Toortatrast toitude valmistamine

Kui teed toortatrast hommikuputru, siis võid tatra õhtul vette likku panna — enne pudru keetmist vala leotusvesi ära ja pane tatar uude vette. Kuid toortatart ei pea samas üldse leotama ja ammugi mitte sellepärast, et tema nimes on sõna “toor”. See valmib ilma leotamatagi kiirelt ja isegi kiiremini kui tavatatar.

Toortatrapuder

Ühele inimesele mõeldud toortatrapudru jaoks võta 1 dl toortatratangu, 1 sl oliiviõli ja maitse järgi soola. Pane tatar kaanega potti külma vette (vett võiks olla nii palju, et see ulatuks paar sentimeetrit üle tangude). Lisa maitse järgi soola ja oliiviõli. Kuumuta keemiseni ja keeda kaane all vaiksel kuumusel kümmekond minutit.

Tatrotto ehk toortatrast valmistatud risotto

Foto: Meeli Küttim

1 liiter vett
500 g toortatart
1 sl soola,
25 g spinatit
25 g lehtpeterselli
10 g tilli,
30 g taluvõid
250 ml kuuma vett
vabal valikul 1 teelusikatäis seemneid: puhastatud kanepiseemned, päevalilleseemned, linaseemned, tudraseemned, kõrvitsaseemned — röstitult;
garneerimiseks murulauku, tudraõli ja parmesani

1 Pese toortatar. Lase vesi keema, lisa supilusikatäis soola, lisa tatar, sega läbi, aseta kaas peale, tõsta tulelt kõrvale ning lase seista 30 minutit.
2 Võta blender, aseta ürdid blenderisse ja 30 grammi võikuubikuid ürtide peale. Keeda kannuga tassitäis kuuma vett ning vala ürtide ja või juurde. Lase blenderil täiskiirusel 5 minutit töötada. Sega segu valmis tatrasse. Kui soovid kleepuvamat tekstuuri, lisa ise värskelt riivides parmesani.

Hommikune panniroog toortatra, peekoni ja munaga

Foto: Tuuli Mathisen


0,5 suuremat kapsapead või 1 keskmine noore kapsa pea — ribadeks lõigatuna
2–3 hakitud küülauguküünt
200 g peekonit — tükeldatult
200 g toortatart (eelnevalt 1 tund leotatult)
4 muna
oliiviõli
soola ja pipart
soovi korral 1–2 tl agaavisiirupit
soovi korral hakitud tšillit
hakitud tilli

1 Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli. Lisa hakitud küüslauk koos tükeldatud peekoniga ja kuumuta läbi. Kui soovid vürtsikamat rooga, lisa ka hakitud tšillipipar.
2 Sega juurde ribadeks tükeldatud kapsas ning hauta kümmekond minutit, kuni kapsas on poolpehme.
3 Lisa kurnatud toortatar ja väike sorts vett. Kata pann kaanega ning lase mõne minuti jooksul aurul roast läbi käia, et tatar veidi pehmeneks.
4 Maitsesta soola, pipra ja soovi korral ka tibaksese agaavisiirupiga. Tõsta kaas pealt, tekita pannitäiele neli süvendit ja poeta igasse süvendisse üks muna. Maitsesta muna soola ja pipraga. Soovi korral võid nüüd pannitäie uuesti kaanega katta. Küpseta, kuni munad on soovitud küpsusastmega. Serveerides lisa hakitud värsket tilli.

Allikad: taimneteisipäev.ee, retseptid: omamaitse.ee