1. Linaseemned, lõhe, forell, krevetid ja sojaoad. Need kõik on head oomega-3-rasvhapete allikad, mille puhul on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad oomega-3-rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Uuringud on näidanud, et kolmenädalane kalaõli tarbimine kahandab arvestatavalt stressihormoonide hulka. Seevastu võivad oomega-3-rasvhapped
tõsta serotoniini ehk õnnehormooni taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu.

2. Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas. Nendel kahel mikrotoitainel on oluline osa stressi taltsutamises, sest nad hoiavad kontrolli all homotsüsteiinitaset veres. Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus tekkiv kõrvalprodukt ning selle kõrgem tase viib ägedama stressihormoonide vabastamiseni. Peale selle seostatakse homotsüsteiini arterite kahjustumise, südamehaiguste ja vähi riski kasvu ning immuunsüsteemi nõrgestumisega. B6-vitamiini sisaldavad ka banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis, brokolis, peedis ja sparglis.

3. Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalu, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu. Taimeteed on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat eliksiiri.

4. Tume šokolaad sisaldab suurel hulgal flavonoide, millel on kindlaks tehtud rahustavaid omadusi. Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis. Tegu on sama ainega, mida toodab aju armumise korral. Mida tumedam on šokolaad, seda rohkem on selles tervislikke ühendeid. Seega on targem eelistada vähemalt 70% kakaosisaldusega tahvleid.

5. Mustikad sisaldavad suurel hulgal antioksüdante ja on nende poolest meie metsades leiduvate viljade seas esirinnas. Antioksüdandid aitavad heastada stressihormoonide rakutasandil tehtud kahju. Samuti on antioksüdantide poolest rikkad mustad sõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.