Terve inimese organismis valitseb vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaal. Vabad radikaalid on molekulid, mis on väga reaktsioonivõimelised. Nad tekitavad reaktsioone, mille tulemusel tekib suur hulk uusi vabu radikaale. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui nende tasakaal on rikutud.

Vabad radikaalid esinevad meie kehas loomulikult, kuid nende hulka suurendavad oluliselt kokkupuude linna- ja muu saastega, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine, infektsioonid ja ravimid. Kui vabade radikaalide ja antioksüdantide vaheline tasakaal kehas on paigast ära, siis ohustab inimest haigestumine erinevatesse haigustesse. Ühe näitena saab tuua südame-veresoonkonna haigused, mis on eriti Eestis murettekitav probleem. Selleks, et vabad radikaalid kehale kurja ei teeks, saab inimene toitumisega toetada organismi antioksüdantide tasakaalu.

Eelkõige ei tohiks unustada õige söömise kuldreegleid: tasakaalustatust, mitmekülgsust ja regulaarsust. Rikasta oma toidulauda kodumaiste vägitoitudega!

Mis on tõeliselt väärtuslik toidukraam, mida võiks lugeda väge täis kodumaiseks toiduks?

Meil Eestis on vedanud, et vägitoit kasvab meie põldudel ja metsas. Marjad nagu mustikas, jõhvikas, murakas, pohl, metsvaarikas ja -maasikas paistavad kõik silma oma antioksüdantide ja fütokemikaalide rikkuse poolest. Nõnda võib ka kevadist kasemahla ja jänesekapsast Eesti oma supertoiduks nimetada!

Väärt ja väge täis kodumaise toidukraami hulka kuuluvad kindlasti need toiduaineid

HAPUKAPSAS JA HAPUKURK
ASTELPAJU, MUSTSÕSTAR, JÕHVIKAS
TOORTATAR
KANEPISEEMNED JA KANEPIÕLI
KEEFIR
KAMA
MESI
KÜÜSLAUK
ERINEVAD IDUD
PORGAND
KAERAHELBED
KÕRVITS
ÕUN
LILLKAPSAS

Pea meeles, et külmutatud marjade ja köögiviljade toiteväärtus on sama, mis värsketel marjadel ja köögiviljadel. Vahel on kvaliteet isegi parem, sest värsketes marjades, puuviljades ja köögiviljades võib toiteväärtus kaduda transportimise käigus ja letil seistes.

HAPUKURK
Hapukurkides hapendamise käigus tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud vitamiinide ühendid tagavad normaalse ainevahetuse. Hapendatud toidud toetavad keha loomulikku puhastumise mehhanisme, sidudes kahjulikke aineid ning viies need organismist välja.

HAPUKAPSAS
Kapsa hapendamine ja toorelt söömine on olnud eestlastel kombeks sajandeid. Nimelt ei kaota kapsas hapendamisel oma väärtuslikke omadusi, küll aga tekib hapendamise käigus juurde uusi ühendeid ja mitmeid täiendavaid ensüüme. Hapendamisel taime sidekude laguneb ning inimese organism omastab seetõttu hapukapsast toitaineid kergemini. Hapukapsa hapnemisel on mikroobid ära teinud suure eeltöö ning süsivesikud ja valgud on organismile paremini omastatavad kui näiteks värskest kapsast.

KANEPISEEMNED
Kanepiseemned on juba aastasadu Eesti taludes toidulaual olnud, sest kanepist saadi kiudu, millest valmistati köit, seemneid aga kasutati söögiks. Kanepiseemned on märkimisväärsed nii mineraalide kui ka vitamiinide rikkuse poolest.

KEEFIR
Keefirit saab valmistada erinevatest piimadest. Eestis on enamlevinud just lehmapiimast valmistatud keefir, millel on hinnatud probiootiline toime, mis on väga oluline seedimisele.

KAMA
Kama on eestimaine toode, mida saadakse soolakas vees keedetud, seejärel kuivatatud ja röstitud rukki-, nisu- ja odraterade ning herneste või ubade jahvatamise tulemusena. Kamajahu sisaldab kiud- ja mineraalaineid, aminohappeid, vitamiine ja antioksüdante. Tänu rukkile ja hernele on kamajahus
vitamiine mitu korda rohkem kui teistes jahudes.

JÕHVIKAS EHK KUREMARI
Rahvameditsiinis on jõhvikal alati oma koht olnud, kuna see sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine ja orgaanilisi happeid. Samuti on jõhvikatel organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, mis aitab tugevdada tervist.