Tervis väljendub peamiselt selles, et on hea tunne, on palju energiat ja on soov midagi pidevalt teha. “Tervis on ka meie lähisuhted, töösuhted, elukeskkond ja nii edasi. Tegelikult ei ole normaalne see, kui 40dates inimestel hommikul puus valutab või nad pole peale terviklikku ööund puhanud. See kõik on meie valikute küsimus – valikud toidus, unerütmides, suhetes. Nagu öeldakse, siis tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine,” mainib Helme.

Mida talvel süüa, et olla terve, tunda end hästi?

“Suurim mure on talvisel ajal inimestel ikkagi kurbus ja masendus. Selles on väga suur osa päikese puuduses, mis omakorda tähendab aga D-vitamiini puudust meie organismis. D-vitamiin on see, mida eestlane peab kindlasti palju enam tarbima läbi aasta, kuid eriti talviti. D-vitamiin on üks enim uuritud vitamiine ja aine maailmas,” mainib Helme.

Inimesed on saanud läbi ajaloo oma D-vitamiini vajadused kätte õues kolades, päikese käes olles.

“Me pole aga läbi ajaloo olnud nii tubased kui täna – vanasti oli õueaeg märtsist-aprillist kuni oktoobrini. Täna peame me D-vitamiini teistel viisidel lisaks võtma. Eestlastel on väga suur nii öelda “päikesevitamiini” puudus. Peame seda kompenseerima nii toiduga, kui ka toidulisandistega,” lisab Helme.

Teine äärmiselt oluline ja vajalik aine meie kehale on vesi. Meie rakud koosnevad väga tugevas osas just veest. Vaja on seda vedelikku pidevalt tagasi tarbida, läbi selle puhastub nii organism, väljutatakse ebavajalik kui ka hoitakse süsteemi vigadeta toimimas.

“Tavaliselt süüakse Eestis palju võileiba ja salatit, kust vett pole võimalik saada. Ehk siis vedeliku saamiseks tuleks kas juu vett palju või süüa sööke, milles on vett – hautisi, suppe ja nii edasi. Me saame ühe väga lihtsa valemiga selgeks teha kui palju vajab päevas meie keha vett. Kg x 0,03 = Liitrid mida peame ära jooma. 0,4 liitrit tekitab organism vedelikke ise. Ülejäänu peame jooma ja sööma ise sisse,” mainib toitumiskoolitaja.

Talvel vajab inimene sooja ja rasvast sööki

Helme on seda meelt, et talvel on vaja anda kehale sooja ehk juua palju teed, süüa suppe ja hautiseid. Toidud, kus on palju vedelikku on alati head. Tee joomisel tuleks kasutada neis aga näiteks vürtse ja ürte, et parandada oma keha toimimist. Näiteks sobib panna teesse ingverit ja kurkumi, see aitab meie seedimist parandada.

“Inimesed vajavad aga lisaks soojale iga päev ka valke, süsivesikuid, rasvu. Lisaks peaksime aga vaatama otsa vitamiinidele, mineraalidele ja fütotoitainetele. Valguga pole meil probleeme – eriti tänases ühiskonna. Mõni taimetoitlane on ehk ka täna veel valguvaeguses, kuid see on harv juhus. Rasvu aga millegi pärast kardetakse ja hoitakse eemale neist … rasvu aga ei tohi karta,” mainib Helme.

Struktuurrasvad on selleks loodud, et organism toimiks. Küllastunud rasvhape on halb, näiteks pasta, riis, jahu jne. Omega rasvad aga on head, need ei talletu ka kõhul – eriti on meil neid vaja ajutegevuseks ja need rasvad samuti hoiavad kurbuse eemal.

“Milano Ülikooli teadlased avastasid, et inimesed, kes käivad toidus rasvast mööda, kuid tarbivad “kogemata” küllastunud rasvu (söövad pastat, aga ei söö kala või õlisid ehk omega-3 ja -6 rasvu), siis need inimesed olid kurvad, närvilised ja masendunud. Eestlased on täna ka räiges omega-3 rasvade miinuses. Tuleb süüa kala, tuleb süüa õigeid teravilju, seemneid. Eestis on heeringas kõige parem omega-3 rasva pakkuja, loomulikult ka forell ja lõhe. Meil peaks toidus olema suhe 2/3 omega-6 ja 1/3 omega-3 rasvadel. Kui nii sööme, siis ei ole me kurvad, segaduses, vihased ja masendunud,” lisab Helme.

Rasv on ka maitsev ehk siis rasv on see, mis annab toidule selle parimad maitsenüansid, toob esile aroome. Rasval on aga ka üks teine suurepärane omadus – rasv nimelt pärsib magusaisu. “Väheke rohkem rasva peatoidus ei aja meid sööma hiljem kausitäit küpsiseid. Rasva söömine ei aja meid sööma süsivesikuid. Süsivesik on aga see aine, mis teeb meid paksuks. Kuid nagu ikka pole ka kõik süsivesikud halvad: tuleb valida need, mis annavad toitaineid ja mis on lihtsalt täited,” mainib Helme.

Talvel on olulisem hoida immuunsus korras

2008-2009 aastatel läbi viidud uuring näitas, et 32% eestlastest on rasvunud ning räigelt üle oma normaalsest numbrist kehamassiindeksite arvestuses. See tuleb söögist, vähesest liikumisest, halvast unerütmist. Talvisel ajal hoiab meid tervena keha immuunsussüsteem, meie peame aga hoidma oma immuunsuse tervena.

“Peame jätkama jätkusuutlikult päeva ja öö ühtlase rütmi hoidmist, seda nii, et uneaeg oleks rahulik, alati samal ajal ning sama pikk. Alkohol on ka see, mis ei taha immuunsusega palju koostööd teha ning talvel on alati palju napsitamist. Ehk siis peaks alkoholi ka vähendama oma menüüs. Ka õige seedimine on immuunsusega seotud. Pro- ja prebiootikumid on olulised ehk oleks vaja süüa neid sööke, mida me saame hapendada – hapud kapsad, -kurgid, - juurviljad ja nii edasi,” mainib Helme.

Resümeena pikale jutule saab öelda, et Talvel tuleks palju juua vett ja kuna keha on puhke seisundis talvel, tuleks anda kehale puhkust. See aga ei tähenda vedelemist ja pidevat pikutamist – pigem anda puhkust mõttetööst ja minna jalutama, kelgutama, sportima.

“Minu soovitused on süüa talvel palju kodumaiseid köögi- ja puuvilju, tuua head rasvad menüüsse oma menüüsse ehk hakata sööma kala, samal ajal tuleks vähendada lisatud suhkru hulka oma toidus ja lõpuks süüa rohkelt vürtse ja sooja toitu,” lõpetas Helme oma jutu.

* * *

Kadi Helme

Kadi Helme õpib praegu aktiivselt Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas viimasel, 6. kursusel. Ta on end täiendanud nii Eestis, Inglismaal kui ka USA-s mitmete instituutide kaudu funktsionaalse meditsiini valdkonnas: Institute of Functional Medicine,Functional Medicine University, Institute of Optimum Nutrition, Invivo Clinical Education jne.

Kadi on osalenud mitmeid aastaid lektorina erinevatel toitumisteemalistel koolitustel (sh Eesti Toitumisnõustamiskeskuse poolt korraldatavad koolitused) ning nõustab inimesi toitumiskonsultandina.

Kadi kirg on oma koolitustel ühendada inimkeha keeruline biokeemia holistilise kehakäsitlusega.